Harjumaa tõmbekeskustest

Tõmbekeskuste määratlemisel tugineti järgnevatele allikatele:

Juhend tõmbekeskuste määratlemiseks. Siseministeerium, regionaalministri valitsemisala, Tallinn 2013

Harjumaa asustusstruktuuri uuring, II etapp: andmete kogumine. Hendrikson&Ko (koostamisel)

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009–2015“. Harju Maavalitsus, Tallinn 2010

Uuselamuehitusest tulenevate rahvaarvu muutuste ning teeninduskeskuste analüüs. Hendrikson&Ko, Tartu 2004

Hendrikson&Ko poolne töörühm Harjumaa tõmbekeskuste määratlemisel: Pille Metspalu – kvaliteedijuhtimine, Laura Uibopuu – tõmbekeskuste hindamine hindamislehtede alusel, Tiit Oidjärv – projektijuhtimine, analüüs.

Harjumaa tõmbekeskused

Protsessi käigus määratleti Harjumaal 17 tõmbekeskust:

1.      Jüri

2.      Kehra

3.      Keila

4.      Kiili

5.      Kose

6.      Kuusalu

7.      Loksa

8.      Loo

9.      Maardu

10.  Padise-Rummu-Vasalemma

11.  Paldiski

12.  Riisipere-Turba

13.  Saku

14.  Saue

15.  Tabasalu

16.  Tallinn

17.  Viimsi-Haabneeme

 

Tõmbekeskused on esitatud eraldiseisval joonisel. Tulenevalt keskuste paiknemisest, suurusest, ruumilisest iseloomust ja olulisusest on vajalik tõmbekeskuste täpsem iseloomustamine, mida on kirjeldatud järgnevalt.

Maakonnakeskus

Tallinn on Harjumaa olulisim tõmbekeskus ning suurim teenuste ja töökohtade koondumise koht.

Tugevad eeslinnalised tõmbekeskused

Tabasalu, Keila, Saue, Saku, Kiili, Jüri, Loo, Maardu ning Viimsi ja Haabneeme moodustavad Tallinna ümber tugevate kohalike tõmbekeskuste ringi. Tegemist on asustusüksustega, milles endis või mille vahetus naabruses on valglinnastumise perioodil aset leidnud elanike arvu aktiivne kasv ning kus on tähelepanu pööratud teenuste kättesaadavuse edendamisele.

Ajaloolised tagamaa tõmbekeskused

Loksa, Kiiu-Kuusalu, Kehra, Kose ning Paldiski on Harjumaa ajaloolised tugevad asumid. Keskuste rahvaarv on küll vähenenud, ent nende olulisus piirkondliku keskusena on säilinud.

Tagamaa tõmbekeskused, mis vajavad arendamist

Padise-Rummu-Vasalemma ning Turba-Riisipere on piirkonnad, mis vajavad tõmbekeskusena tugevdamist, et tagada maakonna piirkondlikult tasakaalustatud areng.

Teeninduskeskused

Selleks, et täpsemalt suunata keskustevõrgu toimimist Harjumaal, määratleti protsessi käigus ka Harjumaa olulised teeninduskeskused – kohad, kus ei ole tingimata kättesaadavad kõik avalikud ja kaubanduslikud teenused, ent mis on siiski olulised teenuste kättesaadavuse tagamise seisukohalt. Sellised on:

1.      Aegviidu

2.      Alavere

3.      Anija

4.      Ardu

5.      Aruküla

6.      Haiba-Kernu

7.      Harju-Risti

8.      Harku

9.      Jõelähtme-Kostivere

10.  Kolga

11.  Kose-Uuemõisa

12.  Kurtna

13.  Laagri

14.  Lagedi

15.  Laitse

16.  Laulasmaa

17.  Muraste

18.  Neeme

19.  Oru

20.  Peetri

21.  Püünsi

22.  Raasiku

23.  Randvere

24.  Ruila

25.  Suurupi

26.  Vaida

27.  Ääsmäe

 

Täpsustused Harjumaa tõmbekeskuste määratlemisel ja HOL-i poolsed aluseks võetud olulised seisukohad

-          Tõmbekeskuste määratlemisel ning edasiste võimalike haldusterritoriaalsete muudatuste läbi viimisel tuleb piirata Tallinna haldusterritoriaalset laienemist. Rõhutada tuleb tugevate eeslinnaliste tõmbekeskuste säilimise vajadust, mis võimaldavad kvaliteetse elukeskkonna arengut ka väljaspool Tallinna halduspiiri. Vastavaid vajadusi rõhutati mitmekordselt protsessi käigus aset leidnud tööseminaridel.

 

-          Elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks on oluline toimivate tõmbekeskuste säilimine Harjumaa tagamaal. Lisaks olemasolevatele ajaloolistele tugevatele keskustele (Loksa, Kiiu-Kuusalu, Kehra, Kose, Paldiski) on vajalik edasise planeerimistegevusega luua eeldused Lääne-Harjumaale tugevate tõmbekeskuste tekkeks. Kuna tugevaid tõmbekeskusi ei ole ka Lääne maakonna Harjumaaga külgnevas piirkonnas, on potentsiaalseteks tõmbekeskusteks piirkonnas Padise-Rummu-Vasalemma ühiskeskus ning Turba-Riisipere ühiskeskus.

 

-          Tõmbekeskuste kasutamisel edasiste otsuste tegemisel tuleb teadvustada, et asula tööalane olulisus lähipiirkonna või asula enda jaoks ei peaks olema suure osakaaluga kriteerium tulenevalt mobiilsuse jätkuvast suurenemisest.

 

-          Tõmbekeskuste määratlemisel on arvesse võetud nii tänast asustusmustrit (hindamislehtede tänast seisu konstateeriv käsitlus) kui tulevikuprognoose. Tuleviku arvestamine on tõmbekeskuste paiknemise määratlemisel oluline, tagamaks tasakaalustatud ruumilist arengut. Piirkondi, mis tänasel päeval ei toimi tugevate tõmbekeskustena, tuleb perspektiivis tugevdada.

 

-          Harjumaa keskuste võrgustikku on käsitletud tervikuna. Määratletud on erineva iseloomuga tõmbekeskused ning teeniduskeskused – kohad, kus ei ole tingimata kättesaadavad kõik avalikud ja kaubanduslikud teenused, ent mis on siiski olulised teenuste kättesaadavuse tagamise seisukohalt. Keskuste võrgustik on aluseks edasisel ruumilisel planeerimisel nii kohaliku omavalitsuse kui maakonna tasandil.

 

 

 

-          Tõmbekeskuste võrgustiku ettepanek võtab arvesse kohalike omavalitsuste seisukohti. Piirkondi, mille kohta tööseminaridel esitati täpsustavaid ettepanekuid, on täiendavalt analüüsitud ning ettepanekud on arvesse võetud tõmbekeskuste ettepaneku koostamisel.

 

-         Hindamislehtede täitmisel lähtuti järgmistest põhimõtetest:

-          Ühiskeskuste ettepanekud on esitatud tööseminaride käigus.

-          Hindamislehtede täitmisel on lähtutud +/- süsteemist, st loetud kriteerium täidetuks täiel määral ja antud vastav arv punkte või loetud kriteerium  mittetäidetuks (0 punkti), vahepealseid võimalusi (nt „täidetud osaliselt“) kasutatud ei ole.

-          Tagamaks Tallinna lähitagamaa adekvaatset käsitlust, on eraldiseisvate tõmbekeskustena käsitletud ka Tallinnaga ühist piiri omavaid asustusüksusi, mis moodustavad osades valdkondades tõmbekeskuse ka osadele Tallinna piirkondadele.

-          Andmeallikad: rahva ja eluruumide loendus 2011 (elanike ning töökohtade paiknemise andmed, Positium (kodu-kool liikumised), Harjumaa asustusstruktuuri uuring (teenused), kohalikud omavalitsused (andmete täpsustamine)

-          Hindamislehed on esitatud lisades.

 

Lisad:

1.      Koondtabel hindamistulemused enam kui 1000 elanikuga asustusüksuste kohta.

2.      Tõmbekeskuste ja keskustevõrgu joonised (eraldiseisvalt) 2 kaarti

 

Lisa 1

Koondtabel hindamistulemused enam kui 1000 elanikuga asustusüksuste kohta

Asustusüksuse nimi

KOV

Punkte hindamislehel

Keila linn

Keila linn

110

Maardu linn

Maardu linn

107,5

Kose alevik

Kose vald

105

Kehra linn

Anija vald

95

Loksa linn

Loksa linn

92,5

HaabneemeViimsi

Viimsi vald

90

RummuPadiseVasalemma

Vasalemma vald / Padise vald

90

Saue linn

Saue linn

87,5

Saku alevik

Saku vald

85

Paldiski linn

Paldiski linn

85

Tabasalu alevik

Harku vald

85

Jüri alevik

Rae vald

82,5

Kuusalu alevik

Kuusalu vald

82,5

RiisipereTurba

Nissi vald

82,5

Kiili alev

Kiili vald

80

Loo alevik

Jõelähtme vald

80

Aruküla alevik

Raasiku vald

62,5

Laagri alevik

Saue vald

60

Peetri alevik

Rae vald

57,5

Raasiku alevik

Raasiku vald

47,5

Rummu alevik

Vasalemma vald

47,5

Klooga alevik

Keila vald

35

Randvere küla

Viimsi vald

32,5

Püünsi küla

Viimsi vald

30

Alliku

Saue vald

15

Pärnamäe

Viimsi vald

15

Muraste küla

Harku vald

12,5

Luige alevik

Kiili vald

12,5

Suurupi küla

Harku vald

7,5

 

 


keskustevork.pdf
tombekeskused_nimedega.pdf

Kontaktid

Harjumaa Omavalitsuste
Liidu büroo asub:

Sirge tn 2, 10618 Tallinn
Tel: 615 0352
Faks: 615 0351
E-post: info@hol.ee
reg nr 80195199
km reg nr EE101356705

vaata asukohakaarti siit