Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitused koduste koolitööde andmiseks ja õppimist toetavaks hindamiseks

Kodused koolitööd

Kodune koolitöö on iseseisev töö, mis peab olema hästi eesmärgistatud. Distantsõppe puhul tuleb arvestada, et õpilaste iseseisva töö maht on tavapärasest palju suurem.

Kui ka tavatingimustes on õpilased tunnetanud, et kodutööde maht on sageli liiga suur, siis nüüd on mõistagi kodune õppekoormus veelgi kasvanud.

Seetõttu paneme õpetajatele südamele, et õpilastele antavate ülesannetega kaasnev töömaht ei ületaks tavaolukorra tingimusi, mil õpilased käivad füüsiliselt koolis ja teevad lisaks koduseid töid.

Palume õpetajatel koduseid ülesandeid andes mõelda läbi, kui palju aega võiks ülesande lahendamine õpilase vaates võtta ning paluda õpilastel omakorda hinnata aega, mida nad ülesande lahendamisele tegelikult kulutasid.
Kogu klassi tagasiside annab väärtuslikku infot selle kohta, kas õppetöö koormus on optimaalne, ülemäära suur või hoopis madal. Selge on see, et liiga suur koormus mõjub halvasti õpimotivatsioonile. Arvestada tuleb sedagi, et ülesandeid annavad ka teised aineõpetajad.

Kindlasti palume arvestada, et koduste ülesannete täitmiseks ei tohi saata õpilasi poodi selle tarbeks midagi hankima. See on vastuolus kehtivate eriolukorra reeglitega.

Palume silmas pidada ka, et distantsõppe tingimustes on väga oluline see, et õpetaja oleks õpilastele konsultatsioonideks ja vajadusel toe pakkumiseks kättesaadav – õpilase toetamine ja tema õppimise tagasisidestamine on praegu eriti vajalik.

10 soovitust õppimist toetava tagasiside andmiseks

Kui õpetajad distantsõppe tingimustes jätkuvalt õpilastele numbrilisi hindeid ei pane, siis see ei tähenda, et õpetaja õpilaste tööle hinnanguid ja tagasisidet ei annaks. Liiatigi ei motiveeri numbrilised hinnangud iseenesest kedagi õppima, vaid seda teeb ikkagi õiglane ja heatahtlik tagasiside. Distantsilt õppimise puhul on eriti oluline, et õpilased saaksid täpselt aru, mida neid oodatakse.

1. Õpetajate tagasiside on väga mõjus vahend õppimise soodustamiseks. Kui õpilastel on selge, milline on õpetajate hinnangul hea sooritus, siis oskavad nad selle poole püüelda. Õpetajalt eeldab see ülesande ja hindamiskriteeriumite selget sõnastamist, et anda õpilastele ettekujutus oodatud tulemusest.

2. Õpetajate tagasiside õpilaste tulemuste kohta peab olema informeeriv ning võimaldama õpilastel mõista, mis täpselt ootustele vastas ja mis mitte.

3. Õpilased ei suuda ega peagi suutma hindamistulemuste põhjal ise otsustada, kuidas edasi peaks õppima. Ammugi ei aita õpilast numbriline hinne, mille juures puudub selgitus, kuidas jõuda oodatava tulemuseni. Õpilased tahavad teada, kuidas ületada raskused. Neid ei abista pelgalt varasemate tööde analüüs, kui see ei sisalda teavet selle kohta, mida teha edasi. Seega peab õpetaja andma suuniseid, kuidas edasi õppida ning mida parema tulemuse saavutamiseks teha (nt lihtsamate ülesannete juurde naasmine, abimaterjalide kasutamine, näitlikustamine, õpistrateegia muutmine jne).

4. Sarnaselt lisakommentaarideta numbrilisele hindamisele tuleb hoiduda ka lakoonilisest tagasisidest nagu "tubli", "hästi", "püüa veel". See ei aita õpilasi edasi ega hoia ja tekita motivatsiooni.

5. Õpilased jätkavad pingutamist, kui nad tajuvad, et nende varasematesse pingutustesse suhtutakse tunnustavalt. Isegi kui õpilase tulemus jääb teistega võrreldes tagasihoidlikuks, kuid ta on kõvasti vaeva näinud, on tarvis õpetajal seda märgata ja tunnustada.

6. Kiituse jagamine ainult loomupärase andekuse eest vähendab pingutuse olulisust – andekus õpilastest ei sõltu, küll aga pingutus. Õppimist toetab mõtteviis, et raskused kuuluvad õppimise juurde ning on selle loomulik ja ootuspärane osa. Sellise mõtteviisi kujundamiseks on vajalik seda õpilastele meelde tuletada.

7. Olenevalt õppimise etapist toimib erinev tagasiside. Algajate puhul on sõnavara ja algteadmiste omandamisel toetavaks kindlust andev tagasiside stiilis "oled õigel teel", "oled leidnud sobiva viisi selle aine õppimiseks" vms. Järgnevas etapis on abiks tagasiside, mis pakub kinnitust, et õpilased oskavad näha seoseid või aitab õpetaja leida selleks alternatiivseid viise (nt suunatakse õpilane mõistekaarti joonistama vm). Edasijõudnute jaoks on tõhus tagasiside, mis toetab õpilaste püüdlusi süvendatud teadmiste omandamiseks ja ulatuslikumaks rakendamiseks.

8. Õpetajal on oluline selgusele jõuda takistustes ja põhjustes, miks õpilased ootuspärast taset ei ole saavutanud. See võib tähendada, et seni kasutatud õpetamismeetoditega jätkamine ei ole mõistlik, kuna ei vii õpilasi parema tulemuseni ning õpetajal tuleb leida õpetamiseks teistsugused viisid. Takistuste ja põhjuste väljaselgitamisel on abiks näiteks tunni lõpus 3-minutiline tagasiside küsimine õpilastelt (mis jäi nende jaoks arusaamatuks ning mille üle tunneb õpilane vajadust veel mõelda ja lisa uurida), samuti on abiks diagnostilised testid kiire tagasiside saamiseks).

9. Tagasiside kogumine oma õpetamise mõjude kohta annab õpetajale häid vihjeid, kas ja mida edaspidi teisiti teha. Paremaid tulemusi andvate õpetamismeetodite märkamine ning nendega arvestamine lihtsustab õpetaja tööd. Sellest saavad kasu ka õpilased.

10. Vigade tegemine ja uuesti proovimine on loomulik osa õppimisest. Vigade puhul tuleb välja tuua see, mis vajab hea tulemuse saavutamiseks tööd ja tähelepanu ning kuidas vigu parandada.

Lisaks soovitame õpetajatel pakkuda õpilastele ülesannete eel ja järel hindamiseta testide tegemise võimalust. See võimaldab eelnevalt õpitut meelde tuletada, sügavamalt õppida ja tagasisidestada. Hindamiseta testimine annab õpetajale infot õpilaste arengust ja osundavad puudujääkide korral vajadusele midagi oma õpetamises korrigeerida.
Neljapäeval algavad iganädalased live-koolitunnid õppimisest ja õpetamisest.

Sel nädalal leiab aset esimene Haridus- jaa Teadusministeeriumi, Eesti Haridustehnoloogide Liidu ja Telia koostöös sündiv live-koolitund õppimisest ja õpetamisest. Tund teemal "Kuidas tõhusalt õppida" toimub neljapäeval, 2. aprillil kell 11.00.

Tund kantakse üle Inspira kanalis, mis on leitav Telia TVs, www.teliatv.ee ja Telia TV äpist ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Youtube’i kanalis. Live-koolitund toimub kontaktivabalt Kultuurikatla stuudiost koostöös ettevõtetega Miltton New Nordics, Eventech, Royal Experience, Minu Rada ja Valge Klaar.
Edaspidi igal nädalal toimuv tund on suunatud eelkõige 7.-12. klasside õpilastele ning nende õpetajatele ja lapsevanematele. Tunnid keskenduvad erinevatele õppimise ja õpetamise tahkudele. Läbi sli.do keskkonna saavad kõik osalejad aidata tunni fookust ja teemasid seada. See on hea võimalus tuua distantsõppesse veidi vaheldust ja õppida iseseisvalt tõhusamalt õppima.

Esimese koolitunni tõhusast õppimisest viivad läbi Tallinna Ülikooli haridusteaduste eksperdid Grete Arro ja Kriste Talving. Õppetund kestab 60 minutit ning on hiljem ka järelvaadatav Haridus- ja Teadusministeeriumi Youtube’I kanalis ning Telia TV-s ja veebis. Õpilased on kuni kolmapäeva, 1. aprillini oodatud vastama tunnis arutlusele tulevatele küsimustele sli.do https://www.sli.do [link] keskkonnas (kood: opitargalt).

Arro ja Talving toovad välja, et õppimist vaadatakse sageli justkui millegi "ära" tegemise, mitte samm-sammult oma arusaamade, teadmiste, mõistmise ja oskuste süvendamise ning lihvimisena, mida see võiks olla. "Õppimise mõte ei ole näida tark ja tubli nõutud ülesannete ära tegemisel, vaid otsida iga päev võimalusi, mis kasvatavad intelligentsust. Õppimise viisidele on vaja pöörata teadlikku ja järjepidevat tähelepanu selleks, et õppimine oleks sisuline ja õpitu salvestuks pikaajaliselt. Nii nagu kõike muud, on ka õppimist vaja õppida ja õpetada," selgitavad Talving ja Arro.
Kriste Talving on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õpetajakoolituse arendaja ja õppejõud ning Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetaja. Grete Arro Kriste on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur ja õppejõud.

Praktiline info
• Igal neljapäeval kell 11.00
• Otseülekanne Haridus- ja Teadusministeeriumi Youtube’I kanalis: https://youtu.be/UWiXqW-_E5c
• Otseülekanne Telia TV-s ja Telia veebis: https://www.teliatv.ee/
• Sli.do keskkond küsimuste esitamiseks ja vastamiseks, kood "opitargalt" https://www.sli.do
• Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/2995110600554420/
• Tehnoloogiagrupp: https://www.facebook.com/groups/278900333094971/

Kontaktid

Harjumaa Omavalitsuste Liit

Sirge tn 2, 10618 Tallinn
Tel: 615 0352
E-post: info@hol.ee
reg nr 80195199

vaata asukohakaarti siit

http://www.hol.ee/see-ju-harju-harjumaa-turismi-logo
https://www.facebook.com/Harjumaa-Omavalitsuste-Liit-804690016376103/