Pealinnaregiooni koostööprojekti lõpptulemused peagi kättesaadavad

Pealinnaregiooni koostööprojekti lõpptulemused peagi kättesaadavad

 

Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) juhitava koostööprojekti üheks olulisemaks ülesandeks on esitada ettepanekud Tallinna ja selle lähiomavalitsuste ühiste teenuste osutamise ja juhtimise organisatsioonilise vormi kasutamiseks ning välja töötada selle rakendamiseks vajalikud õigusaktid ja finantseerimismudelid. Projekti uuringute läbiviijad on jõudnud seisukohale, et tänane Eesti õigusruum, kus koostöö organisatsiooniline vorm on määratud eeskätt kohaliku omavalitsuse liitude seadusega ja mittetulundusühingute seadusega, ei ole koostööd toetav.  Ühe efektiivset koostööd võimaldava lahendusvõimalusena töötatakse projekti raames välja Pealinnaregiooni seaduse eelnõu.

Sisuliselt on HOLi initsiatiivi tulemuseks seisukohad valdade ja linnade koostöö õigusliku raamistuse täiendamiseks. Tegu on HOLi poolse panusega omavalitsuste vahelise koostöömudeli arendamiseks, mida on tunnustatud ka riigikogu põhiseaduskomisjon (vt http://www.hol.ee/uudised-ja-teated)

Esmalt peaks väljatöötatav Pealinnaregiooni seadus käsitlema kohustusliku valdkondliku koostöömudeli sisseviimist ühistranspordis ja jäätmemajanduses, hiljem on võimalik pealinnaregiooniüleste koostöövaldkondade arvu laiendada. Samas on kaalumisel koordineerida teenusepakkumist ka vabatahtlikul alusel. Seega vaatleb projekt kahte põhimõttelist koostöövõimalust ja -mehhanismi  – kui kohustusliku koostöömudeli aluseks on avalik-õiguslik institutsioon, siis vabatahtlikku regiooniülest koostööd hakkaks koordineerima selleks linnade ja valdade poolt loodav mittetulundusühing.

Projekti  „Pealinnaregiooni kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö- ja haldusvõimekuse tõstmine” juhib Harjumaa Omavalitsuste Liit. Projekti rahastab Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide regionaalarengu toetusskeem ning kaasrahastavad 10 Harjumaa Pealinnaregiooni omavalitsust.

Täiendavat teavet jagab HOL projektijuht Margus Metssalu (e-post: margus@hol.ee, tel: 515 9625)

Projektist üldiselt

Projekti peamiseks eesmärgiks on tõsta Tallinna ja tema naabervaldade – Pealinnaregiooni – haldusvõimekust ja jätkusuutlikkust eelkõige läbi avalike teenuste arendamise ning piirkonna arengulahenduste väljatöötamise. Eesmärgiks on samuti suurendada Pealinnaregiooni koostööd regionaalsel tasandil ning parendada piirkonna majanduskeskkonda ja ettevõtluse jätkusuutlikkust.

Pealinnaregioonis elavate inimeste sotsiaal-, haridus- ja tööelu on tihti põimunud ning ületab kohaliku omavalitsuse territooriumi piire. Sagedased on juhud, kus inimene elab ühes -, tööl käib teises - ja lapsed õpivad kolmandas omavalitsuses, perega vabaaega veedetakse aga hoopis neljandas omavalitsuses. Käesoleval ajal peab iga omavalitsus üleval üksinda kogu teenuste paketti. Sageli on selline üksinda teenuste ülalpidamine väga ebaefektiivne, kuna teeninduspiirkonnad on kohati väikesed ühe korraliku organisatsiooni jaoks. Kuna puuduvad sisulised ja läbimõeldud kokkulepped teenuste rahastamisel inimeste osas, kes elavad ühes omavalitsuses aga tarbivad teise omavalitsuse teenuseid, siis valitseb ka teatav ebaõiglus, kus üks omavalitsus finantseerib teise omavalitsuse teenuseid elanikele. Kriitiliseks probleemiks on vastastikused arveldamised ning vaidlused nende suuruste ja õiguspädevuste osas. 

Lisaks nendele probleemidele peavad kohalikud omavalitsused edaspidi arvestama, et nende tulubaas ei kasva enam majanduskriisile eelnenud tempos. Pärast kahte majanduslikult keerukat aastat on tõenäoline, et edasipidi jäävad eelarved vähemalt mitmeks aastaks stabiilseks ning nende tõusuks suuremat kindlust pole. Peab arvestama, et maksumaksjate arv oluliselt enam ei suurene, rahvastik vananeb ja ka sellest tulenevalt kahanevad kohalike omavalitsuste edaspidised tulubaasid. Samas on vaja inimestele osutada kvaliteetseid ja efektiivseid avalikke teenuseid. Kindlasti tuleb inimeste elukeskkonda kujundada selliselt, et inimesed ei lahkuks sellest piirkonnast.

Projekti „Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste koostöö- ja haldusvõimekuse tõstmine“ viiakse läbi Harjumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel ja juhtimisel. Projekti rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismidest ning järgmiste Harjumaa linnade ja valdade kaasfinantseeringuna:

§  Tallinna linn

§  Kiili vald

§  Rae vald

§  Saku vald

§  Saue vald

§  Saue linn

§  Jõelähtme vald

§  Harku vald

§  Viimsi vald

§  Maardu linn

Tõstmaks Pealinnaregiooni haldusvõimekust ja jätkusuutlikkust läbi ühiste avalike teenuste arendamise, on kavandatud järgmised projekti tegevused:

§  Leppida kokku nende Pealinnaregiooni avalike teenuste loetelu, mida on võimalik kohalikel omavalitsustel ühiselt pakkuda.

§  Teostada Kopenhaageni, Oslo ja Helsingi pealinnaregioonide koostöö kogemuste uuring ja analüüs sellest, mis oleks Pealinnaregioonile kasulik sealt üle võtta.

§  Töötada välja ühtsed kvaliteedistandardid kokkulepitud avalike teenuste osutamisel.

§  Teostada eksperthinnang ühiste teenuste osutamise juhtimismudeli ja ühiste teenuste osutamise õigusliku raamistiku kohta ning ette valmistada omavalitsuste tasandil seadusandlikud aktid teenuste delegeerimiseks ning osutamiseks (tellimiseks), koostada Pealinnaregiooni koostööregulatsioon.

§  Teostada eksperthinnang ühiste teenuste finantseerimismudeli kohta ja teha ettepanekud selle rakendamiseks.

§  Valmistada ette vajalikud seadusmuudatusettepanekud riiklikul tasandil.

Vajalike uuringute ja analüüside teostamiseks ning parimate pakkumiste leidmiseks korraldas Harjumaa Omavalitsuste Liit 2009.a. märtsis konkursi. Valituks osutusid ning projektinõukogu juhendamisel teostavad töid järgmised organisatsioonid:

§  Konsultatsiooni- ja koolituskeskus OÜ Geomedia  - Kopenhaageni, Oslo ja Helsingi pealinnaregioonide ja Eesti omavalitsuste koostöökogemuste uuring ja analüüs.

§  ERKAS Valduse OÜ – Kuue valdkonna (jäätmekäitlus, veevarustus ja kanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon, kergliiklusteed, ühistransport, planeerimistegevus) ühiselt osutatavate teenuste kvaliteedistandardite väljatöötamine.

§  Tallinna Tehnikaülikooli Avaliku Halduse Instituut – Pealinnaregiooni koostöömudeli õiguslike ja juhtimisalaste lahenduste väljatöötamine.

§  Audiitorfirma OÜ Rimess – Pealinnaregiooni koostöömudeli teoreetiliste finantseerimisalaste lahenduste väljatöötamine.

Järgnevalt on esitatud tehtud tööde ülevaatlikud kokkuvõtted tööde läbiviijate lõikes. Detailsemalt on võimalik tutvuda projektiga, teostatud uuringute ja analüüsidega ja muu asjasse puutuva materjaliga projekti koduleheküljel – www.hol.ee/pealinnaregioon/.

 

Kopenhaageni, Oslo ja Helsingi pealinnaregioonide ja Eesti omavalitsuste koostöökogemuse uuring ja analüüs

Analüüsi tulemuseks loodi materjal, mis koosneb:

§  Olukorra ülevaatest iga vaadeldava regiooni ja piirkonna kohta eraldi.

§  Analüüsist, millega ollakse rahul ning mis jätab soovida või tekitab pingeid eksisteerivate koostöökogemuste juures.

§  Konkreetsetest ettepanekutest parema praktika juurutamiseks

Eesti pealinnaregiooni elanike arv jääb võrreldavate Põhjamaade pealinnaregioonide rahvastikule rohkem kui 2-kordselt alla. Eesti pealinnaregiooni iseloomustab ka selgelt kõige suuremad erinevused pealinna ja selle tagamaa rahvaarvus ning pealinna ja teiste pealinnaregiooni omavalitsusüksuste suuruses, sh. kohalike eelarvete suuruses. See lisab täiendavaid väljakutseid otsustusõiguse õiglases jagamises Tallinna pealinnaregiooni võimalikes koostööstruktuurides.

Eestis puuduvad regionaalse tasandi kohaliku omavalitsuse üksused. Mitmed Põhjamaades regionaalse tasandi omavalitsusüksuste poolt täidetavad ülesanded – regionaalne areng ja planeerimine, tervishoid, regionaalne ühistransport – on Eestis riigi pädevuses. Võrrelduna Põhjamaadega on kohaliku omavalitsuse eelarvekulude osa valitsussektori eelarves Eestis vastavalt ka kõige väiksem.

Saab välja tuua mitmeid finantsilisi piiranguid Põhjamaade mudelite ülevõtmisele Tallinna pealinnaregioonis. Kohaliku eelarve mahu alusel jääb Tallinna pealinnaregioon ligi 10-kordselt alla Helsingi ja Oslo pealinnaregioonile ning üle 20 korra Kopenhaageni pealinnaregioonile. Ka kohaliku eelarve vahendite suhteline maht elaniku kohta on Eestis Põhjamaade pealinnaregioonidega võrrelduna oluliselt madalam – vastavalt nelja või kaheksakordselt. Erakordselt suured on pealinna eelarve ja teiste pealinnaregiooni eelarvete mastaabierinevused.

Koostöö tegemisel rakendatakse Põhjamaades väga erinevaid organisatoorseid mudeleid. Kõige levinum on koostöö läbi ühiselt omatud ühingute. Sellised ühingud on loodud Kopenhaageni ja Oslo pealinnapiirkonnas ühistranspordi korraldamiseks ja veepuhastusjaamade haldamiseks ning jäätmemajanduse korraldamiseks ja põletusjaamade haldamiseks Kopenhaageni pealinnapiirkonnas. Soome pealinnaregioonis toimub ühistranspordi, jäätmemajanduse ja veemajanduse valdkonnas koostöö ühisomavalitsuse, vallaliidu vormis – HSL ühistranspordi korraldamiseks ja HSY jäätmemajanduse korraldamiseks ja ÜVK-teenuse osutamiseks.

Vabatahtliku koostöö edendamiseks on loodud erineva õigusliku staatuse ja vormiga koostöökogusid, mis võivad spetsialiseeruda konkreetsele valdkonnale (nt. Kopenhaageni kommuuni vee-ettevõtte KE Vand initsiatiivil loodud veekomiteed, Kopenhaageni piirkonna kergliiklusvõrgu programminõukogu) või siis haarata mitmeid valdkondi (7 Kopenhaageni pealinnaregiooni väiksemat üksust ühendav koostööorganisatsioon Vestegnssamarbejdet). Vähem rakendatakse halduslepingu põhist koostööd, kus omavalitsusüksus annab korraldavad ülesanded üle teisele üksusele või nende asutusele (vrd. Kirkkonummi valla haldusleping vallaliidu HSY’ga).

Koostööpiirkondade territoriaalne ulatus on üldjuhul määratud koostööorganisatsiooni omanikeringiga. Valdkondlikud koostööpiirkonnad Põhjamaade pealinnaregioonides ei kattu omavahel ning erinevused koostööpiirkondades on iseloomulikud ka valdkondade siseselt – nt. võivad erineda vee-ettevõtte ja veepuhastusjaama koostööpiirkonnad. Haldus-territoriaalsed piirid on tähtsaimad ühistranspordis – nii Taanis kui Norras haarab ühistransporditeenuse korraldamispiirkond kahte regionaalse tasandi üksust tervikuna. Muus osas haldus-territoriaalse korralduse regionaalseid piire koostöö organiseerimisel ei järgita.

Senist koostööd hinnatakse Põhjamaade omavalitsusüksuste ametnike poolt üldjuhul kasulikuks, ökonoomseks ja tulemuslikuks. Rõhutatakse koostöökultuuri olulisust ja tähtsuse suurenemist seoses koostöö tihenemise ja laienemisega, seda nii poliitilise otsustusprotsessi kui ka spetsialistide igapäevatöö tasandil. Ühistranspordi valdkonnas tuuakse probleemidena esile teatud inertsuse lisandumist koostööühingu puhul – raskem on teha kiireid muudatusi teenuse ja selle kulude määramisel. Suureneb sõltuvus teiste koostöös osalevate omavalitsusüksuste ostustest liinide avamisel ja sulgemisel, piletihinna kujundamisel. Helsingi piirkonnas on mitmed vallad täheldanud olulist kulude kasvu, eriti juhul kui enne koostööühinguga liitumist on teenuste mahud olnud väikesed, st on tehtud vähem kui suuremates üksustes. Esineb kahtlusi, et just väiksemate omavalitsusüksuste huvid jäetakse ühiste ühingute investeeringute kavandamisel tagaplaanile. Tunnetetakse ka ohtu omavalitsusüksuste eksistentsile – kui olulisi teenuseid osutatakse ühiselt, siis võib küsitavaks muutuda eraldi omavalitsusüksuste mõttekus.

Ühistranspordi valdkonna soovitused sisaldavad ettepanekuid: anda vastutus maakondlike liinide eest omavalitsusüksustele; suurendada selles ulatuses kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi (maavalitsuste kulude vähendamise arvelt); koondada kogu regiooni ühistranspordiliikluse (maakondlikud ja kohalikud liinid, sh Tallinn) korraldamine ühte ühingusse; juurutada ka Tallinna bussiliinidele avatud veokonkursse; kujundada kvaliteedikontrolli süsteem ja rakendada selle tulemusi veolepingute sõlmimisel; luua ühtne piletisüsteem kõigile transpordiliikidele ja kogu regioonis, tõsta selle tehnilist taset.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonnas soovitatakse: munitsipaliseerida AS Tallinna Vesi; luua pealinnapiirkonna vee-ettevõtetest ühine munitsipaalettevõte (kas koos Tallinna vee-ettevõttega või ilma, sõltuvalt munitsipaliseerimise edukusest); toetada riikliku kontrolli tugevdamist vee-ettevõtete majandusliku tegevuse ja kasumlikkuse taseme üle; juhtida sadeveed võimalusel loodusesse ja kasutada neid rekreatsioonialade kvaliteedi tõstmisel.

Jäätmemajanduses soovitatakse muuhulgas järgmist: luua piirkondlik jäätmehoolduskeskus; suurendada jäätmeveopiirkondi üle omavalitsusüksuste piiride; vähendada korraldatud jäätmeveost vabastatud majapidamiste arvu, kujundada eriteenused kaugemate majapidamiste teenindamiseks; ühtlustada majapidamiste poolt sorteeritavate jäätmete loend ja motiveerida hinnakujundusega sorteerimist; tagada sorteeritavate jäätmete käitlemine, sh vajadusel selleks otstarbeks koostöös äriühinguid luues; arendada välja ühtne kõigile piirkonna elanikele avatud hierarhiline jäätmejaamade süsteem; anda vastutus kliendisuhete eest korraldavale munitsipaalühingule.

Ruumiplaneerimises valdkonnas tehakse töös ettepanek koostada pealinnapiirkonnas ühine üldplaneering ning kaaluda eraldi planeeringuna (lisaks maakasutust suunavale üldplaneeringule) piirkonna strateegilise ruumiplaneeringu, mille oluliseks osaks oleks sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamine, koostamist. Kergliikluses soovitatakse: koostada ühine kergliikluse strateegia, milles lepitakse kokku kergliiklusvõrgustiku eesmärk – suurendada kergliikluse osakaalu igapäevaste toimingute tegemisel, linnakeskuse ja “magalate” (sh. väljaspool Tallinnat); luua jalgratturitele eelkõige liikluskorralduslike meetmetega (jalgrattarajad sõiduteedel, foorid) võimalused ja soodustingimused linnaosasid ja asumeid ühendavatel magistraalidel liikumiseks; viia jalgrattaliiklus ja jalgsiliiklus erinevatele teeosadele.

 

Valdkondlikult ühiselt osutatavate teenuste kvaliteedistandardite väljatöötamine

Kvaliteedistandardite väljatöötamise tulemuseks loodi materjal, mis koosneb:

§  kvaliteedistandardite ülevaatest iga Pealinnaregiooni omavalitsuse kohta eraldi ja vaadeldavate teenuste lõikes.

§  analüüsist, millega ollakse rahul ning mis jätab soovida või tekitab pingeid eksisteerivate kvaliteedistandardite juures

§  ettepanekutest ühtseteks kvaliteedistandarditeks vaadeldavate teenuste juures.

Kuna regioonis puuduvad sisulised ja läbimõeldud kokkulepped teenuste rahastamisel nende inimeste osas, kes elavad ühes, aga tarbivad teenuseid valdavalt teises omavalitsuses, siis valitseb ka teatav ebaõiglus, kus üks omavalitsus finantseerib teenuste osutamist teise omavalitsuse elanikele. Kriitiliseks probleemiks on vastastikused arveldamised ning vaidlused arvestusaluste õigsuse ja õiguslikkuse osas. Koostatavad standardid on (vähemalt jäätmekäitluse, veemajanduse ja ühistranspordi osas) kasutatavad ka omavalitsuste ühisplatvormina läbirääkimiste pidamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks vastavate teenuseosutajatega, kel on teenuse osutamisel valdkonnaspetsiifikast tulenevalt suuresti monopoolne positsioon.

Üldises plaanis on pealinnaregiooni omavalitsuste olukord ja tegevuspraktika vaadeldavate teemavaldkondade korraldamisel küllaltki erinev. Ühelt poolt tingib seda objektiivne külg tulenevalt omavalitsuste erinevast suurusest, geograafilisest paiknemisest, rahvastikustruktuurist jms. Teiselt poolt on erinevuste taga ka erinevad arusaamad, ajalooline pärand ning erineval tasemel kättesaadav oskusteave.

Jäätmekäitluse valdkonnas on kõik omavalitsused üle läinud korraldatud jäätmeveo süsteemile, kuid jäätmeveo korraldamise tingimused erinevad detailides (nt liigiti kogutavate jäätmete nomenklatuur, korraldatud jäätmeveost vabastamise tingimused jms). Jäätmekäitluse kvaliteedi ühtlustamiseks ja tõstmiseks on oluline ühtsete tingimuste kokku leppimine korraldatud jäätmeveo konkursside korraldamiseks.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas on kõikidel omavalitsustel kehtestatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise ja liitumise eeskirjad. Erinevalt on reguleeritud abonenttasud ja arvestuse alused. Kõiki omavalitsusi teenindab vähem või rohkem AS Tallinna Vesi. Siinkohal on oluline ühtlustada omavalitsuste positsiooni AS Tallinna Veega teenuselepingu tingimustes kokku leppimiseks. Väga põgusalt on lepingutes jm regulatsioonides käsitletud veeavariide likvideerimist.

Nii jäätmekäitluse kui ka veemajanduses teenuse osutajaga sõlmitud teenuselepingud on oma olemuselt halduslepingud, mis peavad olema avaldatud omavalitsuse veebilehel. Sademevete kanalisatsiooni puhul arvavad mõned omavalitsused süsteemi osaks ka drenaaži jm pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitised ja seadmed ning mõned omavalitsused seda nii ei arva.

Ühistranspordi korralduses kohalikke regulatsioone valdavalt ei ole. Omavalitsustevahelist ühistranspordiliiklust korraldab valdavalt Harjumaa Ühistranspordikeskus. Kuivõrd omavalitsustel on sõnaõigus teenuse kvaliteedi määratlemisel, siis on siinkohal oluline omavalitsuste platvormi täpsustamine, millise kvaliteediga ühistransporti soovitakse regioonis näha. Täpsustamist vajavad ka piiriüleste Tallinna linnaliinide finantseerimise aluspõhimõtted ning sõidupiletite jm. –dokumentide ristkasutuse põhimõtted erineva kategooria ühissõidukites (linnaliinid, maakonnaliinid, kommertsliinid, rongid).

Kergliiklusteede osas keskendume teede hooldamise standardiseerimisele. Olemasolevad heakorraeeskirjad käsitlevad seda temaatikat küllaltki vähesel määral. Teede planeerimise aspektid on lahendatud või lahendamisel muude projektide raames.

Planeeringute osas on seni läbi töötamata, kuidas kaasata naaberomavalitsuste piiriülese mõjuga planeeringu menetlemisse. Ühtlustamist vajab ka planeeringute vormistamine ning tingmärgisüsteem.

 

Pealinnaregiooni koostöömudeli õiguslike ja juhtimisalaste lahenduste väljatöötamine

Antud hetkeks on Tallinna Tehnikaülikooli Avaliku Halduse Instituudi poolt teostatava töö viimane etapp veel teostamisel ning lõpparuande avaldamine on kavandatud 2011.a. jaanuarisse. Käesoleva hetkeni on valminud vahearuanded, mis jagunevad kolme peateema vahel:

§  pealinnapiirkonna juhtimise ja kohaliku omavalitsuse koostöö teoreetiliste lähtekohtade ja valikute esitamine, selgitades välja nende õigus- ja juhtimisalased aspektid. Nimetatud peatüki aluseks on erialase teoreetilise kirjanduse ja läbi viidud uuringute läbitöötamine;

§  välisriikide õigus- ja halduspraktika võrdleva analüüsi esitamine. Lähtematerjaliks on OÜ Geomedia poolt koostatud Helsingi, Oslo ja Kopenhaageni juhtimis- ja õigusalaste mudelite analüüs ning ülikooli poolt täiendavalt kogutud andmed.

§  koostada pealinnaregiooni seaduse eelnõu koos seletuskirjaga, omavalitsusüksuste õigusaktide ja halduslepingute paketiga ning omavalitsusüksuste koostöölepinguga.

Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud analüüsi tulemusena selgitati välisriikide omavalitsus- ja halduspraktikal põhinevad piirkonna juhtimismudelite alternatiivid. Avaliku halduse otstarbeka toimimise seisukohalt võib pealinnapiirkonna (ja laiemalt iga piirkonda) piiritleda lähtudes ratsionaalse juhtimismudeli õiguslikest, juhtimisalastest ja majanduslikest (teenuse tagamise) aspektidest. Igal juhul on piiritlemine vaieldav ja sõltub sellest, mida uuritakse (pendelmigratsiooni, kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd avalike ülesannete täitmisel, avalike teenuste tagamist, ühtse õigusruumi kujundamist vms) ja missuguseid ülesandeid lahendada soovitakse. Täpselt sama loogika kehtib ka siis kui kavatsetakse konstrueerida piirkondlikku õiguslikku ja juhtimisalast mudelit.

Lisaks avalike teenuste koostöös tagamisele analüüsiti ka avaliku võimu teostamise funktsioonide delegeerimise võimalusi (nt planeerimismenetluses, ühiste jäätme- ja ühistranspordialaste regulatsioonide kehtestamise võimalused). Teise etapi põhiküsimuseks on kohaliku omavalitsuse koostöö korraldamise õiguslikud ja juhtimisalased piirid kehtivas õigusruumis ja küsimus, kuivõrd on Eestis võimalik rakendada nn kohustusliku koostöö mudelit. Koostöö all mõistetakse nii avaliku võimu funktsioonide delegeerimist koostööorganile kui ka koostöös avalike teenuste tagamist.

Analüüsi ühe põhijäreldusena võib välja tuua, et pealinnapiirkonna juhtimist iseloomustab erinevate võimaluste paljusus. Lähtudes eeltoodust ei ole ühegi põhimõttega ja eeltoodud mudeli olemusega vastuolus see kui erinevate probleemide lahendamiseks (nt erinevate avalike teenuste tagamiseks) on ühel ja samal territooriumil (või osaliselt kattuvatel territooriumitel) kasutusel erinevad mudelidteatud küsimusi lahendatakse vabatahtliku koostöö raamides, teatud küsimustes sätestab seadus kohustusliku koostöö ning lisaks eksisteerib piirkondlik omavalitsus, millel on oma pädevus, õigused, kohustused ja vastutus. Kõik see on siseriikliku õigusruumi ja riigi poolt tehtud avaliku halduse ning omavalitsuspoliitika alaste valikute küsimus.

Tallinna Tehnikaülikooli teostatud välisriikide analüüsi kokkuvõte:

§  Välisriikide omavalitsuspraktika märksõnaks on paindlikkus, seda nii koostööpiirkondade määratlemisel kui juhtimismudeli õigusliku raamistuse kujundamisel.

§  Paindlikkuse põhimõte võiks olla ka Eesti mudelite õigusliku raamistuse kujundamise aluseks.

§  Põhjamaades kasutatakse suhteliselt julgelt avaliku halduse eksperimente. See ei ole Eesti kohaliku omavalitsuse õiguskorras rakendamist leidnud.

Tallinna Tehnikaülikooli teostatud õigusliku analüüsi raames käsitleti järgmiseid küsimusi ja ülesandeid:

§  Kohaliku omavalitsuse koostöö  teoreetiliste aluste piiritlemine lähtudes Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, põhiseadusest ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest.

§  Valdade ja linnade koostöö korraldamise õiguslike, organisatsiooniliste ja juhtimisalaste võimaluste ja piiride analüüs kehtivas õigusruumis. Seejuures pööratakse põhirõhk ühise õigusruumi kujundamise ja haldusülesannete (Halduskoostöö seaduse tähenduses) volitamise võimalikkusele ja piiridele kehtivas õigusruumis.

§  SA ERKAS poolt välja töötatud avaliku teenuse standardite ning nende rakendamiseks vajalike õiguslike, organisatsiooniliste ja juhtimisalaste valikute analüüs.

§  Eesti õigusruumis kohaliku omavalitsuse üksuste kohustusliku koostöö rakendamise võimalikkuse analüüs.

§  Lähtudes eelpool toodud analüüsi tulemustest pakkuda välja erinevate avaliku võimu funktsioonide ja avalike teenuste tagamise õiguslikud ja juhtimisalased alternatiivsed lahendused koos nende võimaluste, piiride ja mõjude väljatoomisega.

Tallinna Tehnikaülikooli õigusliku analüüsi kokkuvõte:

§  Tallinna Tehnikaülikooli uurimisgrupp rõhutab seisukohta, et arengujärgus avaliku halduse süsteemid vajavad ilmselt hoopis reglementeeritumat õigusruumi kui väljakujunenud süsteemid, mis toimivad paljuski tavaõiguse ja kujunenud halduskultuuri põhjal. Seetõttu tuleb võimalikult palju koostööinstitutsiooni õiguslikust korraldusest meil sätestada seadusega. Viimast seisukohta toetab ka Põhjamaade kogemus.

§  Pealinnapiirkonnas võiks avaliku halduse eksperimendi korras ja pakutava Pealinnapiirkonna seaduse alusel rakendada valdade ja linnade kohustuslikku koostööd avalik-õigusliku juriidilise isiku vormis.

§  Sellises vormis kohustusliku koostöö mudel eeldab alternatiivide läbiarutamist, finantseerimismudeli väljatöötamist ja seejärel „Pealinnapiirkonna seaduse“ ning teiste seaduste muutmise sätete väljatöötamist.

§  Õiguslikku mudelit ei saa käsitleda lahutatult ülesande finantseerimismudelist.

§  Ülejäänud Eestis valdade ja linnade koostöö tarbeks reguleerida koostöö alused kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (praegune X peatükk), sätestades seal teenusepiirkondade moodustamise alused, linnade ja valdade ühisasutuste ja mittetulundusühingu vormis toimuva koostöö õiguslikud, organisatsioonilised ja juhtimise alused, samuti sätted, mis võimaldavad sellist koostööd vajadusel korraldada kohustuslikus korras.

 

Pealinnaregiooni koostöömudeli teoreetiliste finantseerimisalaste lahenduste väljatöötamine

Antud hetkel tööd Pealinnaregiooni koostöömudelite finantseerimisalaste lahenduste väljatöötamisel veel kestavad lõpparuande valmimine on kavandatud selle aasta detsembrisse. Aprillis esitatud vahearuandes toodi välja järgmine:

§  Pealinnaregioonis tehakse koostööd kahel põhjusel – kas vajadusepõhiselt (N: ühised veeprojektid sadevee ärajuhtimiseks) või rahalistel motiividel (N: juhul kui abiraha saamise tingimuseks on koostööprojekt). Kõik tehtavad kulud on vastavuses eelarveliste võimalustega. Arvestades majanduse hetkeseisu on kõikide valdkondade kulusid kärbitud ning näiteks kergliiklusteed ei ole eelarvetes esmases prioriteetsusjärjekorras.

§  Vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkujateks ning transpordiettevõteteks on äriühingud, kelle eesmärgiks ning ka seadusega pandud kohustuseks on ennast ära majandada (s.t kahjumi teenimine on lubatud ainult piiratud perioodi jooksul), seega peab vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning transporditeenuse hind võimaldama katta ettevõtete kulud. Erandiks vee-ettevõtete hulgas on põhiosas erainvestoritele kuuluv AS Tallinna Vesi, kelle puhaskasumimarginaal on vastavalt kalkulatsioonidele ligi 20%.

§  Kõige tihedamat koostööd tehakse Raporti koostamise hetkel bussiliikluse valdkonnas, kus mitmed omavalitsused on bussiliikluse korraldamise üle andnud Harjumaa Ühistranspordikeskusele (HÜTK). Samas on problemaatiline pool, kus korralduslikud küsimused on üle antud HÜTK-le, kuid samas ei ole neile üle antud planeerimispoolt, mis ei võimalda liine ümber kujundada või optimeerida.

§  Kuna kergliiklusteed ei ole üheselt defineeritud, siis on erinevate omavalitsuste kulud kergliiklusteedele omavahel võrreldamatud. Samas ei näe omavalitsused ka väljaspool Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku projekti muid koostöövõimalusi kui teede koos planeerimist. Kasutusel on ka ühiste 100  ehitushangete väljakuulutamine kuid kõik ehituskulud katavad siiski omavalitsused ise, kelle territooriumile vastavad kergliiklusteed jäävad.

§  Ka ruumiplaneeringute valdkonnas ei nähta muid koostöövõimalusi kui piiriüleste alade planeeringute kooskõlastamine vastavate omavalitsuste vahel. Samas mingeid rahalisi kokkuhoiu võimalusi koostööst ei nähta.

§  Koostööd tehakse kas otsese rahalise kasu motiividel või siis vajadusepõhiselt. Pigem eelistatakse teha koostööd Tallinnast väljaspool olevates omavalitsustes omavahel, aga mitte Tallinna linnaga, kuna kardetakse Tallinna domineerimist Tallinna suuruse ja oluliselt suuremate eelarveliste võimaluste tõttu.

Projekti eesmärgi täitmiseks analüüsitakse hetkel välja pakutud juhtimismudelitele sobivate finantseerimisskeemide plusse ja miinuseid ja avaldatakse ekspertarvamus selle kohta, kas nende skeemide rakendamine suurendab omavalitsuste tulusid ja/või vähendab nende kulusid. Ekspertarvamuses tehakse suhtelist analüüsi ja tuginetakse  finants- ja sotsiaal-majanduslikele seaduspärasustele.  Finantseerimisskeemi kirjeldatakse erinevatest komponentidest koosnevate valemitena, mille puhul tuuakse eraldi välja, kas antud komponendid tõenäoliselt muutuvad või ei muutu teenuste ühise osutamise puhul ning lisatakse ka muutuse hinnangulised kirjeldused ja suurused.  

Täiendav info:

Margus Metssalu

Projektijuht/Project manager

Harjumaa Omavalitsuste Liit

tel: +372 615 0354, +372 51 59 625

e-post: margus@hol.ee

Kontaktid

Harjumaa Omavalitsuste
Liidu büroo asub:

Sirge tn 2, 10618 Tallinn
Tel: 615 0352
Faks: 615 0351
E-post: info@hol.ee
reg nr 80195199
km reg nr EE101356705

vaata asukohakaarti siit