Volikogu seisukoht omavalitsuskorralduse reformist

Täname võimaluse eest osaleda Teie poolt algatatud omavalitsusreformi teemalises laiaulatuslikus ühiskondlikus debatis.

Peame vajalikuks  algatatud riigireformi,  mille vajalikkusele juhtis  tähelepanu ka  Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves ja omavalitsusreformi üheaegset integreeritud  toimumist.

Reformide edukaks läbiviimiseks peame mõistlikuks erakondade, riigi ja omavalitsuste ühisleppe sõlmimist reformide eesmärgi ja ajagraafiku osas. Sellisel juhul ei vaidlustaks enam keegi reformi vajalikkust ja  protsessid  toimuksid  olenemata erinevatest valimistest ning neid ei kasutataks siseriiklike  kampaaniate korraldamisel. Sarnased kokkulepped on edukalt toiminud ka teistes riikides, kus püstitati ühine eesmärk ja ajaline tähtaeg ning mida keegi ei kasutanud päevapoliitikas.

 

Oleme seisukohal, et kohalik omavalitsus peab olema sellise suurusega, et täita Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Hartast ning Põhiseadusest tulenevat põhiülesannet- otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Omavalitsustasand peab olema võimeline ja suuteline lahendama kõiki kohaliku elu seisukohast olulisi küsimusi. Lähtudes eeltoodust ei toeta me kahetasandilisi mudeleid. Sellega tekib vältimatu ressursside (sh inimressurss) hajumine kahe erineva tasandi vahel, oluliselt väheneb õigusselgus, mis tasand peaks mingit küsimust otsustama (hallide alade teke).

Euroopa trendid (Taani, Norra, Soome) näitavad, et nn II tasand (kui see moodustatakse avalik õiguslikuna) tegeleb kindlate funktsioonidega (tervishoid, ühistransport vms suure teenuspiirkonnaga teenus). Lisatasandi väljaarendamine on kulukas, võib küll  osaliselt võimaldada teenuste kvaliteedi ühtlustamist, kuid ei anna tulemusena võimalust saavutada majanduslikku efektiivsust. Elanike miinimumarv omavalitsuses ei ole meie nägemuses küll ümberkorralduste olulisim eesmärk ega võtmeküsimus, aga igasuguse sisulise tulemus saavutamiseks on meie hinnangul vaja siiski tunnistada, et alla kriitilise arvu elanikega omavalitsuste säilitamine Eestis tingib kõikide ülejäänud vajalike ümberkorralduste ehitamise väga nõrgale vundamendile.

 

Teie poolt  esitatud omavalitsuskorralduse mudelite hulgast vastab meie ettekujutusele Eesti tulevastest omavalitsuskorraldustest eeskätt nn Tõmbekeskuste Eesti mudel.

Rõhutame, et mitte mingil juhul ei tohi võimalikku omavalitsusreformi käsitleda lihtsustatult. Meie hinnangul tuleb arvestada järgmiste oluliste aspektidega:

 

1.      Leiame, et omavalitsusreform ei tohiks hõlmata vaid piiride reformi, vaid üle tuleks vaadata ka linnade-valdade ülesanded. Tugevamad ja suutlikumad üksused suudaksid täita ka laiemat ringi ülesandeid ja tagada iseseisvalt oma elanikele vajalikke teenuseid. See omakorda võimaldaks selgemalt määratleda omavalitsuste ülesanded ja nende rahastamise. Seega on vajalik samaaegselt  kohaliku omavalitsuse rahastamis-mudeli üle vaatamine.

2.      Tuleb defineerida võimalikult objektiivsed kriteeriumid määratlemaks omavalitsuse võimekust täita oluliste avalike teenuste kohta kehtestatud miinimumnõudeid. Eestis tsiteeritakse tihti Soome PARAS reformi raames kehtestatud teenuspiirkonna elanike arvu kriteeriumit (nt esmatasandi tervishoiu ja sotsiaalteenuste puhul 20 000 elanikku), kuid tihti unustatakse, et nimetatud number põhineb konkreetsete teenuste miinimumnõuete täitmise võimekusel. Eestis tuleb defineerida need indikaatorteenused, mis määraksid omavalitsuse toimimiseks vajaliku tõmbekeskuse mõistliku suuruse.

3.      Erinevad Eesti piirkonnad vajavad eraldi käsitlust. Ühes küljest vajavad arvatavasti eriregulatsioone saarelised piirkonnad või siis kultuuriliselt omanäolised piirkonnad (Peipsiveere, Setumaa), kuid omaltpoolt rõhutame pealinnaregiooni käsitluse olulisust. Tallinn on kahtlemata eesti kontekstis kõige võimsam tõmbekeskus, kuid  Harjumaal tuleb tõmbekeskustena käsitleda praegu toimivaid keskusi. Samas ei ole meie hinnangul mingil tingimuseks lahenduseks Tallinna edasine suurendamine. Meie hinnangul oleks Harjumaa puhul lahenduseks tugevate pealinnapiirkonna  omavalitsuste säilimine. Pealinna piirkonnas tuleks seada eesmärgiks tugevate eeslinnade tüüpi tõmbekeskuste tekke soodustamine,  sealjuures pidades silmas, et need omavalitsused (tõmbekeskused) suudaksid ka ise genereerida eeslinnastunud regiooni elanikkonnale sobivate töökohtade teket, vähendada pendelrännet ning sellega tasakaalustada pealinna mõju. Lähtuvalt toetame Harjumaal (teistes piirkondades eelduste olemasolul) polütsentriliste tõmbekeskuste  toetamise loogikat, nähes sealjuures ette perspektiivi hetkel lähestikku asuvate, kuid lahus tegutsevate väiksemate tõmbekeskuste vajadusel koondumist 10 – 20 aasta jooksul  üheks suuremaks eelinnaliseks keskuseks.

4.      Nagu näitab teiste riikide (nt Taani) praktika, ka radikaalsete omavalitsusreformide korral on teatud teenused, mida ei ole mõistlik korraldada ühe omavalitsuse ulatuses (nt ühistransport, regionaalne planeerimine, teatud sotsiaalteenused jms) Selliste teenuste korraldamiseks tuleks rakendada vastavad õiguslikud meetmed tõhusate kostöömudelite rakendamiseks (nt ühisasutuste ja liitude teema), mis meile teadaolevalt on ka praegu välja töötamisel. Kindlasti ei toeta me selliste teenuste riigistamist.

 

Mis puudutab Teie küsimust  omavalitsusreformi läbiviimise võimalustest enne 2013 aasta kohalikke valimisi, siis  siin oleme küll selgelt seisukohal, et  selleks võimalusi ei ole ja sellise eesmärgi püstitamine  tekitakse olulise vastasseisu ning seaks ohtu  senisest kvalitatiivselt tugevamal tasandi välja pakutud algatuse ellu viimise võimalused tervikuna. Küll pakume omalt poolt mõned mõtted, mida saaks arvestada ettevalmistava protsessi läbi töötamisel:

 

1.      Arutelu peab olema laiapõhjaline ja kaasama nii koalitsiooni, kui opositsiooni esindajaid (nii kohalikul, kui riiklikul tasandil), et protsess oleks kantud konsensuse põhimõttest. 2013 a. valimised, kus tänaste volikogud mandaat vähemalt õiguslikus mõttes lõppeb, ei peaks mingil moel saama takistuseks reformi järjepidevale kavandamisele.

2.      Ettevalmistav periood peaks seadma eesmärgiks sunduse momendi minimiseerimise reformiprotsessis. Ka Skandinaavia (Taani) vastavate reformide kogemus näitab, et tegelikud ümberkorraldused on toimunud läbivalt vabatahtlikult. Selleks on oluline avatud kommunikatsioon  sidusgruppide kaasamine (millega meile teadaolevalt on juba aktiivselt algust tehtud), aga kindlasti ka  piisav aeg.

3.      Muuhulgas eelmise punkti toetuseks tuleks ettevalmistavas perioodis vaadata üle seadusandlus. Oluliselt ja suurusjärkude võrra tuleks korrigeerida  seadusega ette nähtud ühinemistoetusi, viies need korrelatsiooni saavutatava eesmärgiga. Siinkohal peaks kindlasti silmas pidama  ümberkorraldustest saavutatavat pikaajalist kasu ja selles kontekstis ei peaks häbenema läbi viia lihtsaid riigi tasandi majanduslike tasuvusarvutusi toetuse õiglase ja põhjendatud  määra leidmiseks. Sama oluliseks peame seadusandluses  ühinevate omavalitsuste töötajate  kompensatsioonipakettide läbi mõtlemist ja sätestamist vastasseisu minimiseerival tasemel ja viisil.

 

Lisaks eeltoodule peame vajalikuks uuesti läbi vaadata ka 31.08.2009 Harjumaa maavanema eestvedamisel moodustatud töögrupi  koostatud haldusterritoriaalse korralduse reformi komisjoni raporti ja Eestimaa Linnade ja Valdade Üldkogu 31.märts 2012. aasta deklaratsioon koos materjalidega.

Kontaktid

Harjumaa Omavalitsuste
Liidu büroo asub:

Sirge tn 2, 10618 Tallinn
Tel: 615 0352
Faks: 615 0351
E-post: info@hol.ee
reg nr 80195199
km reg nr EE101356705

vaata asukohakaarti siit