Asukoht ja naabrid
Anija vald asub Harjumaa kagupiiril, naabriteks Kose, Raasiku, Jõelähtme ja Kuusalu vald Harjumaal ning Albu vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne-Virumaal. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi- Jäneda.
Iseloom
Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad. Valla kirdeosas on Põhja-Kõrvemaa, kagus Kõrvemaa maastikukaitseala, meil on veel Anija, Niinsoni ja Maapaju looduskaitseala ja muid vaatamisväärsusi, veehoidlad (kokku 318 ha): Soodla, Kaunissaare, Raudoja ja Aavoja; jõed (neist suurimad Jägala ja Soodla), ojad ja kanalid.
Hõre asustus ning suured marja- ja seenemetsad on matkajatele, spordihuvilistele ning vaikuse ja loodusesõpradele sobilikud.
Aastaringselt on rahvarohked matka- ja suusarajad Põhja-Kõrvemaal ning Aegviidu ümbruses. Anija vallas on tselluloosi- ja paberitehas, puidu- ja mööblitööstuse ettevõtteid, kivitehas, õmblusvabrik, kariloomade pidajaid ja põllumehi.
Kronoloogia
- Anija vald on asutatud 16. jaanuaril 1992. a.
- Valla praegusest kolmekümne ühest külast mainiti esmakordselt 1241. a. välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla.
- Valla maaalal olid mitu mõisa ja karjamõisa. Anija mõisast on kirjalikke teateid 1482. a. mõisnikuks oli siis rüütel Herman Soge (Zöge). 1843. a. asutas Anija mõisnik Constantin Ungern - Sternberg Lilli karjamõisa. Kehra mõis rajati 1620-1637. a. Heinrich Rade poolt. Endistest
- mõisahoonetest on praeguseni säilinud Pikva mõis, Anija mõis ja Kehra mõisa puust häärber.
- Valla koolide baasil tegutsesid aastatel 1919 - 1940 Anija Lugemisring, Eesti Metsateenijate Anija osakond, Kaitseliidu Anija kompanii, Naiskodukaitse Anija jaoskond, Anija Põllumeeste Kogu, Anija Maanaiste Selts, Kehra Vabatahtliku Tuletõrje jaoskond, Jalgratturite Ühing, Spordiselts "Laine", Noorte Kotkaste Anija rühm, Kodutütarde organisatsioon jt.
Muud olulist
- Eesti rahvakirjaniku Anton Hansen Tammsaarega on seotud Põhja Kõrvemaal asuva Koitjärve küla Oru talu ja Kaunissaare külas asuv väike mõis "Birkenruh". Ainuke
- Eesti kirjanik Argentiinas Ellen Liiv-Blizner on sündinud Rasivere külas.
- Näitekirjanik Jaan Metua elas Rookülas, kus ta on kirjutanud ka näidendi "Jüri Rumm" (1925) ning "Näitleja asjaarmastaja käsiraamatu".
- Pikva mõisas on sündinud riigimees ja publitsist Ernst Turmann (mälestusteraamat "Pikva", LR 37-39 1992).
