Rahvatervis

Rahvatervise valdkonna eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõiguslike isikute kohustustega ning riiklike, maakondlike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga.

Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist (WHO 1986). Tervise all mõistame füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist.

RAHVATERVISE PEAMISED VALDKONNAD

• Füüsiline aktiivsus ja tasakaalustatud toitumine;

• Füüsilise kui vaimse tervise hoidmine ja selleks võimaluste tagamine;

• Sotsiaalse turvalisuse tagamine ning riskikäitumistest hoidumine;

• Tõenduspõhise terviseteabe kättesaadavuse tagamine ja terviseharituse parandamine;

• Vigastuste ennetamine ja vähendamine;

• Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine;

• Elanike psühhosotsiaalse keskkonna kujundamine haridusasutustes, töökohal, kodukeskkonnas;

• Turvalise seksuaalkäitumise edendamine;

• Muud tervist edendavad tegevused.

RAHVATERVISE PEAMISED MÕJUTUSVALDKONNAD

• Partnerluste, võrgustike tagamine ning suutlikkuse arendamine nii maakondlikul kui kohalikul tasandil.

• Kohalikul tasandil tervist, heaolu ning kohalikku (kogukondade) initsiatiivi toetava keskkonna kujundamine.

• Advokeerimine ja seadusandluse mõjustamine valdkondadeüleselt, pidades silmas elanikkonna tervist ja heaolu.

• Terviseinfo kogumine, analüüsimine ja levitamine elanikkonnale.

KOHALIKU TASANDI TERVISEDENDUSE KAARDISTUS

Kaardistame iga-aastaselt kohalike omavalitsuste tervisevaldkonna olukorra:

• tervisenõukogu;

• terviseprofiil;

• koolitusvajadus;

• rahastusvajadus;

• hinnang kohaliku tasandi teadlikkusele, tervisevaldkonna arendamise vajalikkusele, koostööle jm;

• ülevaade tegevustest.

KOV´IDE RAHVATERVISE TEGEVUSKAVAD

Kohalikel omavalitsustel on igal aastal võimalik taotleda rahastust tervisedenduse tegevuste elluviimiseks kohalikul tasandil. Olulised põhimõtted kohaliku tasandi tegevuste kavandamisel ja rahastusel:

• tõendatud vajalikkus – terviseprofiil, uuringud, tegevuste tagasiside;

• jätkusuutlikud, järjepidevad ja regulaarsed tegevused. Oluline on nähtuv süsteemsus mõjutatavas valdkonnas;

• osaline omafinantseering;

• kohalike kaasamine – MTÜ-d, koolid, lasteaiad, ettevõtjad, kogukonna esindajad jne;

• tunnustatud ekspertide kasutamine tegevuste planeerimisel ja teabe jagamisel maakonnas;

• hindamine – tagasiside kogumine, analüüsimine.