Kokkuvõte HOL ja Innove Rajaleidja koostöös läbiviidud veebnõupidamistest Harjumaa kooli- ja lasteaia juhtidega

Tartu Ülikooli suhtlemispsühholoog ja koolitaja Tõnu Lehtsaar ütles haridusjuhtide 14. aprilli veebiseminaris, et suhtlemine on ühise tähenduse loomine. Suhtlemine on suhete loomine, info edastamine ja ühine arusaamine. Vaid koosloomes saame kaardistada meie haridusjuhtide ja õpetajate vajadused, head praktikad ja pakkuda lahendusi või toetust.

Lugedes HTM-i strateegialoome infokirja, võime kogeda, et paljud tuleviku mõtted, milleni me tavaolukorras oleksime jõudnud aastal 2035, on täna ootamatult meie ees. Oleme pidanud nendega ettevalmistuseta hakkama saama. Kas kohaneme kiirelt või upume. Nii täna kui homme tegeleme igapäevaselt individuaalseid valikuid toetava haridussüsteemi kujundamisega, uute digioskuste õppimise ning parema kasutamisega. Oleme leidnud võimalusi ja lahendusi, milleni tavaolukorras ilmselt nii kiiresti jõudnud ei oleks – poleks ju olnud tarvidust kiirustada.

Kohtusime 15 Harjumaa omavalitsustega, et saada aimu, kuidas on eriolukorraga kohanenud maakonna haridusasutused. Millised on suurimad murekohad ja parimad praktikad. Kohtumise järgselt toimus 14 veebikohtumist, milles osalesid KOV haridusnõunikud, koolide- ja lasteaedade juhid ning külalised teistest omavalitsuste tegevusvaldkondadest. 

Põhifookuses olid küsimused: kuidas nii koolid kui lasteaiad on seadnud oma töökorraldused ja ootused personalile kui lastele? Kuidas on kohanetud uutes tingimustes? Millisele suhtlustasandile on jõudnud kool ja lapsevanemad? Mida on teiste uutest kogemustest õppida?

Kohtumise tulemus

Enamik osalejaid väljendasid rahulolu, et said jagada häid praktikaid ning kuulata teiste haridusasutuste kogemusi. Mitmel juhul toodi välja, et omavalitsuse ja lasteaedade-koolide kohtumine ühes inforuumis oli eriolukorra ajal esmakordne, kuid väga vajalik. Leidus ka omavalitsusi, kes olid omavalitsuse juhtimisel kohtunud pea iganädalaselt. Paljudel juhtudel siiski mitte lasteaiad ja koolid koos.

Enamjaolt kõik haridusasutused püüdsid leida aina uusi ja veelgi paremini töötavaid lahendusi. Oldi uudishimulikud ja lahendustele orienteeritud. Siiski tõsi, ühe omavalitsuse lasteasutuste puhul jäi ebaselgeks nende soov ja motivatsioon eriolukorda arvestades toimida innovaatiliselt ja osapooli kaasavalt. Oli tunda jõuetust, käegalöömist ning soovi olukorrast kiirelt ja lihtsalt väljuda. Kindlasti on see märguandeks omavalitsusele abivajadusest, samas ka väljakutseks, kuidas innustada oma lasteasutusi võtma tavapärasest olukorrast erinevaid rolle, ka siis kui see olukord kestab loodetust pikemalt.

Mõnel juhul toodi välja õpetajad, kes ei suuda distantsõppes toime tulla ja vajaks kindlasti lisatuge, personali kui ka vaimse tervise spetsialistide poolt. Põhja-Eesti Rajaleidja paneb siinkohal südamele, et koolijuht võtaks sellistel puhkudel Rajaleidjaga ühendust, sest neil on võimalus ja võimekus tänases olukorras tuge vajavaid õpetajad ka psühholoogiliselt nõustada. Eriti oluline on see juhul, kui abivajadus on selge, aga õpetaja ei soovi enda mure tuttavate ringis jagada, kartes hinnanguid ja viltuvaatamist – on hirm, et oodatakse vaid parimat tulemust ja eksimatust.
Kui esimene nädal oli haridusasutustele ehmatus, kohmetus, siis kõige raskemaks hinnati teist ja kolmandat nädalat, kui tekkis tunne, et lapsed ei õpi, pole piisavalt materjale, mille alusel hinnata. Ka üle- või alahinnati vahel veel õppemahtu. Tänaseks on saabunud rahunemine ja rutiin, kuid tunnistatakse, et ollakse veel protsessis ja ootuses naasta tavapärasesse rütmi.

Väga paljude koolide poolt toodi välja, et kuigi lapsed juba igatsevad kooli, sõpru, suhtlemist, siis need õpilased, kellel oli koolis varem õppimisega raskusi, saavad kodustes tingimustes oluliselt paremini hakkama, on rõõmsamad, rahulikumad ja õpitulemused tuntavalt paremad. On tundunud, et oma aja juhtimine ja üksi õppimine on sobinud neile palju paremini. Siinkohal on tagasivaadet tehes mõistlik analüüsida, kuidas edaspidi korraldada lastele sobivat õppetööd ja kuivõrd oleks võimalik arvestada eriolukorra ajal saadud kogemusi erivajadustega laste puhul.

Kuigi tihti kasutatakse erinevaid veebimaterjale ja õppekeskkondi, tundub õpetajatele ning lapsevanematele, et pelgalt üksi õppides ja digisüsteemis salvestades, jääb õpimomendist palju puudu- koolis räägib õpetaja tihti ka üle, mis kinnistab teadmisi. Selline järeldus viitab vajadusele omada ka sotsiaalset lävimist, mistõttu korraldatakse õpilasele aeg-ajalt digitunde. Ka individuaalseid - neil, kel seda võimalus teha. Kasutatud on ka telefonitsi suhtlust õpilastega, kes seda enim vajavad. Tööd on jätkanud ka mõned huvialaringid, aga seda siiski virtuaalselt.

Veebikohtumisi viiakse läbi ka lasteaedades, sest lasteaialapsed igatsevad samuti sõpru. Sellisel moel kingitakse ka väike puhkehetk lapsevanemale, kes peavad koduseinte vahel tööülesandeid täitma. Enamasti on läbi viidud salvestatud veebitunde ja mõnel juhul loetakse lastele lisaks ka unejutte. Rühmad on paljudes lasteaedades avatud, kuid lapse vastuvõtmine ja üleandmine toimub õues. Lapsed kraaditakse enne vastuvõtmist, lapsevanemaid majja ei lubata. Eriolukorra perioodil kohal käinud laste arv on olnud väga vähene. Arvu väikest tõusu on märgata alles viimasel nädalal.

Lasteaia juhid toovad naljatades välja, et lasteaiad pole iial nii puhtad olnud, ka keldrid läigivad. Arutlusel on olnud rakendamata lasteaiaõpetajate roll koolide abiõpetajatena, seda nende laste puhul, kes vajaksid individuaalsemat lähenemist. Vähesed lasteaiad on sulgenud lasteaia uksed täielikult.

Kui valitsus tegi teatavaks eksamite ärajäämise, tekkis õpetajate hinnangul õpilastes üsna suur motivatsioonilangus, mistõttu pidid õpetajad leidma üha nutikamaid viise, kuidas õpisoov taastada. Ühel juhul lubati kõikidel teatud perioodi pingutanutel ja võlgnevuste likvideerijatel nädalas üks vaba päev lisaks - töötas hästi ka nende puhul, kellel võlgnevusi enim.

Need õpilased, kes olid suurema abivajadusega ja õpetajale teada, said mõnes koolis võimaluse õpetajaga koolis individuaaltunnis osaleda. Abi on otsitud õpilaste poolt ka noortekeskustesse loodud õpinurkadest või veebikohtumistest. HEV õpilased saavad enamasti üks-ühele õpet ja tuge tugipersonalilt. Väiksemate gruppide kooli lubamise kohta, eriolukorra piirangute lõdvenemisel, jäädi eriarvamusele.

Õpilaste puhul, kes on jäänud õppetööst kõrvale ja kellega on kaotatud kontakt, on kaasatud kaasõpilasi, et motiveerida kaaslast. Lisaks oli ühel juhul kasutatud gümnaasiumiõpilasi mentoritena põhikooli II ja III astme õpilaste toetamiseks, kuid see oli pigem siiski erand. Enamasti kaasati lastekaitse ja noorsoopolitsei.

Ühes koolis toodi hea praktikana välja, et inimeseõpetuse õpetaja viis kõikides klassides tunni raames läbi õpilaste seas küsitluse: kuidas distantsõppe mõjutab emotsionaalset toimetulekut ja kuidas tajutakse õpiedukust? Küsitluse tulemused analüüsiti läbi koos tugispetsialistidega ja leiti üles lapsed, kes vajasid sotsiaalpedagoogi või psühholoogi tuge.

Õpilaste vajaduste kaardistust tehti ka kahes teises koolis. Ühel juhul olid kaardistajateks õpilasomavalitsused. Nende lastega, kes tunnistasid, et ei suuda hakkama saada ja vajatakse lisatuge, võttis taaskord ühendust psühholoog või muu tugispetsialist.

Lapsevanematega hoiti kontakti üldjuhul kõikides koolides. Mõnes koolis rohkem, teises vähem. Kirjalikku tagasisideküsitlust lapsevanematele viisid läbi üksikud haridusasutused. Veebikohtumisi viidi läbi nii väiksemate (kuni 6 inimest) kui suuremate gruppidega. Vesteldi ka telefonitsi. Kontaktihoidjateks olid reeglina klassiõpetajad.

Arenguvestlused viiakse samuti läbi veebis. Ka lasteaedades oldi suheldud lapsevanematega vähemalt korra või vastavalt vajadusele. Enamjaolt küll teemaks laste lasteaias käimiste vajadus.

Kaks kooli tõid välja, et nende koolides viib koolidirektor läbi 2 korda nädalas, ja vajadusel rohkemgi, veebipõhist õpetajatetuba, kus õpetajad räägivad 40 minuti jooksul oma vajadustest ja päevasündmustest. Direktor on võtnud õpetajatetoas teadlikult kiitva ja tunnustava rolli.

Ühes koolis on kaasatud I klassi astujad koos lasteaia õpetajaga ja I kl klassijuhatajaga veebivestlusesse - nii saab õpetaja ülevaate, kes on tema klassi laps alates sügisest. Säärane praktika toimib vaid väikeses koolis ja ei ole üldlevinud praktika.

Kokkuvõtteks

Üldistatuna koolijuhtide hinnangute põhjal võib välja tuua, et 70-75% täidetakse õppekava. Sellest tulenevalt tuleb analüüsida ja kavandada tegevusi järgmise õppeaasta õppekava täitmise osas. 2/3 õpilasi saavad hakkama kas hästi või rahuldavalt, 1/3 vajab regulaarset tuge, erikohandusi. Need koolid, kes on läbi viinud nii laste kui lastevanemate seas rahuloluküsitlused, püüavad arvestada sealt selgunud vajadustega ning ettepanekutega.

Mõtestamist vajab mahu küsimus, kui palju on palju ja kui vähe on piisav. Suurimad murekohad on siiski seotud i hirmudega - eelkõige hirm ebaõnnestuda.

Üldpilt oli Harjumaal positiivne ja asutuste hoolivus oma õpetajate ja õpilaste suhtes kenasti nähtav. Kuigi ollakse väsinud ja vajatakse väga teenitud puhkust, et mõelda ja vaadata olnule tagasi, ollakse jätkuvalt mõistvad ja saadakse aru, et hetkeolukord nõuab kõikide ühist pingutust, erimeetmete rakendamist ja tavapärasest teistmoodi lähenemist. Positiivsena toodi välja, et õpetajad pole kunagi nii palju „kastist välja“ mõelnud kui täna. Samuti on personali digipädevus astunud edasi tohutu sammu, mille üle ollakse isegi uhked.

Oleme koosloomes loonud uue suhtluskultuuri kohalike omavalitsuste haridusnõunike ja lasteaia ning koolijuhtidega. Seda koostööd ja ühist meie tunnet ei tohiks kaotada. Saame seda hoida, kui kaasame inimesi jagama häid praktikaid ning loome koos meie piirkonna haridusstrateegilised lähtekohad, millega edasi liikuda.

Ettepanekud jätkutegevusteks:

• Kavandada kriisist väljumise ühe meetmena veebikoolituste vajaduste kaardistamist ja ettevalmistamist. Teemad HEV laste toetamine lasteaias, koolis; IÕK (individuaalse õppekava) koostamine ja rakendamine; käitumise tugikava koostamine; varajane märkamine ja üldtoe rakendamine koolis; Kovisioonide läbiviimine ja juhtumipõhine arutelu;

• Planeerida uue 2035.a. haridusstrateegia loomeprotsessi raames Harjumaa haridusstrateegia koostamist, mille osa oleks HEV laste toetamise strateegiline vaade.

• Kuna on teada, et laste ja noorte stressitase on tõusutrendis, on hetkel on oluline analüüsida eraldi veel HEV laste ja perede tausta ja seda koostöös KOV lastekaitse ning noorsoopolitseiga. Millised pered (üksikvanemad) vajavad tuge ja milliseid meetmeid saaks kohalikul tasandil rakendada, et hoida perede ja laste vaimset tervist ja ennetada riskikäitumist juba väga varajases staadiumis.

• Hinnata lapsevanemate, personali ja õpilaste abivajadust periooditi. Märgata ja tagada võimalikult kiire toetus. Jagada ennetavat infot.

• Kaasata kohalik meedia ja rääkida headest praktikatest ja vaimse tervise hoidmise võimalustest. Koolide-lasteaedade ettepanekud lastevanematele läbi meediavahendite.

• Personalipuudusel (individuaalse õppe vajaduse puhul) soovitame kaasata rakendamata inimressursse väljaspoolt koolisüsteemi (lasteaiad, noortekeskused, raamatukogud, vabatahtlikud). Noortekeskuste puhul – ehk saavad toetada oma veebitegevustega õppetegevusi, milles koolid vajavad abi.

Põhipunktid, millega tegeletakse noorsootöökeskustes

• Kolitud on virtuaalmaailma (kasutatakse väga erinevaid veebilahendusi. Antakse veebipõhiseid ülesandeid).

• Kuna tekkinud on omajagu noori, kes on rääkinud, et ei tule hästi toime õppimisega, siis on noorsootöötajad olnud õppimistel abiks. Korraldatud on õpinurki ja füüsiliselt väga väikestes gruppides kohtumisi õppimise eesmärgil (kui teisiti ei ole saanud).

Noori on kutsutud üles erinevatesse tegevustesse sh nendega liituma läbi kohalike meediakanalite, Facebooki, tänavatel. Positiivse poolena on veel välja toodud, et noortekeskuste teenuseid tarbivate noorte arv on kasvanud.

• Noorsootöötajad käivad kogunemiskohtades kampasid laiali ajamas.

• Viiakse läbi kokkamise videosid (kuidas tervislikult toitu valmistada).

• Kuna suhtlusvajadus on suurenenud, siis on noorsootöötajad tekitanud nn vastuvõtu kellaajad.

• Avatud on jätkuvalt ANKi kaudu Nopi üles programm (idee esitamise võimalus).

• Jätkuvad ettevalmistusprotsessid eelseisvateks tegevusteks.

• Toimunud on Nutika noorsootöö kogemuskohvikud.

• Toimunud on erinevaid enesetäiendamise vebinare. Näiteks väljaõpe vaimse tervise murede toetamiseks (psühholoogide poolt). Igaks juhuks on läbi viidud ka leinanõustamise vebinar – et noorsootöötajad saaksid vajadusel pingega hakkama, kui noor nende poole pöördub.

Allikad:
1) https://app.worksup.com/#id=SUHTLEMINE
2) https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline-planeerimine-aastateks-2021-2035/infokiri
3) https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline-planeerimine-aastateks-2021-2035/tooruhmad


Vaimse tervise teemalised riiklikud kohtumised.docx
Veebikoolitused Peaasjadelt.docx
Üleskutse vaimse tervise spetsialistide leidmiseks.docx

Kontaktid

Harjumaa Omavalitsuste Liit

Sirge tn 2, 10618 Tallinn
Tel: 615 0352
E-post: info@hol.ee
reg nr 80195199

vaata asukohakaarti siit

https://visitharju.ee/
https://www.facebook.com/Visitharju