Teadaanded ning pressiteated rahvatervise valdkonnas

 JUUNI

1. Maria Suurna arvamuslugu ERRis - https://www.err.ee/1609336734/maria-suurna-soeluuringul-osalemine-voib-osutuda-elupaastvaks

2. Sõeluuringu viktoriin Anne &Stiilis - https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120291338/viktoriin-kui-palju-tead-rinnavahi-soeluuringust-sina-pane-oma-teadmised-proovile

3. Sõeluuringute teemaline podcast - https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120291338/viktoriin-kui-palju-tead-rinnavahi-soeluuringust-sina-pane-oma-teadmised-proovile või https://open.spotify.com/episode/0kE99Ws20Id7ezBOPcxr40?si=2d0029f180a843dc&nd=1&dlsi=da4b85c471184b50

4. Rinnakontrolli videoklipp naistele. Klipi eesmärk on tõsta naiste teadlikkust, kuidas enda tervise eest hoolitseda ja ennast kontrollida. Klipp on suunatud kõikidele naistele, et hoida ka neid, kes täna veel/enam sõeluuringu sihtrühma ei kuulu. Soovitakse, et klipp kannaks rahutoovat sõnumit: iga leitud moodustis ei ole vähk ning annab naistele infot, kuhu nad mure korral pöörduda saavad. Klipp on nii eesti kui vene keeles.

Klipiga saate tutvuda siin: https://www.youtube.com/watch?v=EuUVVQ5UrXo&t=3s
(Tervisekassa YT kontol on ka RUS versioon üleval)

________________________________________

Alates 1. juulist muutub teraapiafondi rahastus

Teraapiafond, mille kaudu on perearstid saanud oma patsiente suunata kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi vastuvõtule, on sellest aastast Tervisekassa hallata. Mida see muudatus inimeste ja tervishoiutöötajate jaoks tähendab, selgitab lähemalt Tervisekassa usaldusarst Katri Seersant.

Alates 1. juulist 2024 muutub teraapiafondi süsteem. Seni sai perearst patsiendi suunata ükskõik millise teenusepakkuja juurde, kes kliinilise psühholoogi, logopeedi või füsioterapeudi teenuseid osutas, ja olenevalt teenusepakkujast tasus teenuse eest kas osaliselt või täielikult Tervisekassa. Alates juulist saab perearst suunata patsiente ravikindlustuse rahastusel vaid Tervisekassa lepingupartneri juurde. See tähendab, et süsteem muutub selgemaks, sest edaspidi on olemas teenuseosutajate ehk Tervisekassa lepingupartnerite nimekiri, kelle juurde patsient pöörduda saab, ning perearst või patsient ei pea teenusepakkujat näiteks guugeldades otsima.
Patsientide jaoks on peamine eelis see, et lepingupartneri juures ei tohi patsiendilt küsida omaosalustasu ega visiiditasu Tervisekassa hüvitatud teenuse eest. „Tervisemure korral tuleks ka edaspidi pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab, kas vaja oleks teha täpsemaid uuringuid või anda saatekiri spetsialisti juurde. Kõik ravitegevused või teraapiad, kuhu 1. juuli seisuga on aeg broneeritud või ravi pooleli, viiakse lõpuni ja kaetakse seniste perearsti fondide kaudu kuni septembri lõpuni,“ rõhutas Seersant.

Senise süsteemi muutmise tingis mitu asjaolu. Teraapiafond loodi 2015. aastal, kuid see on olnud aastaid alakasutatud. „Kui paar aastat tagasi kasutasid perearstid Tervisekassa finantseeritavast teraapiafondist ära ligi pool, siis mullu kulus fondi rahast vaid ligi veerand. Fondi kasutust on pärssinud ühelt poolt probleemid teenuste kättesaadavusega ja teisalt ka see, et fond pani perearstid vahendaja rolli, kulutades arsti aega paberimajandusele,“ selgitas Seersant.

„Varem pidid patsiendid leidma endale ise teenusepakkuja, aga inimesel on keeruline valida erineva hinnaga teenuseosutajate vahel, kelle poolt osutatava teenuse kvaliteedis ei saanud kindel olla ja tihti polnudki mingit valikut. Samuti on teenused olnud paljudele suure omaosaluse tõttu raskesti kättesaadavad. Uue korra alusel ei saa nõuda patsiendilt omaosalust ja päris kõik ei saa ka Tervisekassa lepingut, see tagab ka patsiendile turvatunde. Perearstide jaoks on väga oluline, et koostööpartneritel on ka dokumenteerimise kohustus ja nii on perearstil patsiendi käekäigust ülevaade. Uus kord võiks parandada ja kiirendada inimeste abi saamise võimalusi,“ ütles Eesti Perearstide Seltsi juht Elle-Mall Sadrak.

Mai alguse seisuga on Tervisekassaga lepingu sõlminud ligi 50 teenuseosutajat, kes pakuvad kliinilise psühholoogi, logopeedi või füsioterapeudi teenuseid üle Eesti. Juulist lisandub teenuseosutajaid veelgi. Taotluste arv Tervisekassa lepingupartneriks saamiseks kasvab ja seda kõigi kolme eriala spetsialistide teenuste puhul. Partnerite kontaktid ja nende pakutavad teenused leiab Tervisekassa kodulehelt.

Tervisekassa usaldusarsti sõnul on teraapiafondi ümberkorralduse põhieesmärk luua selgus, mis asutused, kus kohas ja milliseid teenuseid Tervisekassa raha eest osutavad. „Lisaks aitab uus süsteem säästa perearsti aega ja hoida kokku ka patsientide raha, sest Tervisekassa lepingupartnerite juures ei pea ravikindlustatud inimene kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi teenuste eest maksma,“ nentis Seersant.

________________________________________
TAI: HPV kodutest on aidanud emakakaela sõeluuringul osalust jõudsalt kasvatada

HPV kodutest on uudne ja usaldusväärne viis emakakaelavähi sõeluuringul osalemiseks – 2023. aastal kasutas seda võimalust ligi 5000 naist. Emakakaelavähi sõeluuringu tegemiseks valis kodutesti enim naisi Võru ja Ida-Viru maakonnas ning 60- ja 65-aastaste hulgas. Ida-Virumaal said ligi pooled ning Põlva- ja Võrumaal üle veerandi kodutesti teinud naistest proovivõtuvahendi apteegist, näitasid Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Tervisekassa koostöös läbiviidud kodutestiprojekti tulemused.

2023. aasta teises pooles pakuti kodutesti valiku võimalust kõigile emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma naistele, kes aasta esimeses pooles polnud veel uuringut jõudnud teha. Naisi kutsuti sõeluuringule SMS-i, e-kirja või tavakirja teel. Kodutesti soovi korral said naised selle tasuta tellida veebist ning valida, kas test saadetakse tavapostiga sobivale aadressile või pakiautomaati. Lisaks pakkusid koduteste 89 apteeki Valga, Viljandi, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakondades.

Kokku telliti 2023. aastal enam kui 6700 kodutesti, neist üle 600 väljastasid apteegid. Kodutesti proovi saatis laborisse analüüsimisele 4903 naist (enam kui 10% sõeluuringul osalenutest), neist 337 sai kodutesti apteegist.

Sõeluuringul osalenute hulgas oli kodutestijaid enim 60- ja 65-aastaste naiste hulgas, vastavalt 12,8% ja 13,8%. Maakondades oli kodutesti valinute osakaal suurim Võrumaal (14,6%) ja Ida-Virumaal (14,4%) nendes maakondades elavatest sõeluuringul osalenud naistest.

„Kodutestimise võimaluse pakkumine viimastel aastatel on väga positiivselt mõjutanud osalust, kuna kodutest on usaldusväärne viis emakakaelavähi sõeluuringu tegemiseks, osutudes sobivaks paljudele naistele, kes ei saa või ei soovi teha sõeluuringut tervishoiuasutuses“, kommenteeris TAI vanemanalüütik Reeli Hallik. „Sõeluuringus osalemine on oluline ja samas lihtne tegevus, mida oma tervise heaks teha ning on võtmetähtsusega, et vähki ennetada või võimalikult vara avastada,“ lisas Hallik.

Emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud, tõustes 44,9%-lt 2020. aastal 64%-ni 2023. aastal. Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna tõi eriti märkimisväärsena välja, et esmakordselt jõudis üks maakond, Saaremaa, 70% osalusmäärani, ja siin on oluline mõju ka kodutestimisel.

„Rõõmustas ka see, et just vanemad naised kodutestimise nii hästi vastu võtsid. Tänu sellele võimalusele jõudsid sõeluuringule nüüd ka need naised, kes poleks ehk muidu osalenud. Murettekitav on endiselt teistest maakondadest madalam osalusmäär Ida-Virumaal“, lisas Suurna.

Kui Valga, Võru, Viljandi ja Põlva maakonnas pakuti koduteste apteekides esmakordselt, siis Ida-Virumaa apteekidest oli kodutesti kättesaadav juba teist aastat järjest. Apteekidest väljajagatud kodutestidest ligi 70% väljastasid Ida-Virumaa apteegid. Apteegist said kodutesti 43% Ida-Virumaal, 27% Põlvamaal ja 25% Võrumaal sõeluuringu tegemiseks kodutesti valinud naistest.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane märkis, et apteekidest kodutestide jagamine parandas oluliselt selle testimisviisi kättesaadavust. Rootslane tõi välja, et Ida-Virumaa on hea näide sellest, et võimalus apteekidest kodust proovivõtuvahendit kätte saada on oluliselt kaasa aidanud sõeluuringu osaluse kasvule. Lisaks kodutestide jagamisele tutvustasid apteekrid naistele ka üldisemalt sõeluuringute mõtet ja soovitasid osaleda, sest Ida-Virumaal on paraku paljud inimesed eestikeelsete infokanalite vähesed kasutajad ja mitmed kampaaniad nendeni ei jõua.

„Meil on hea meel, et sel aastal on koduteste võimalik apteekidest jagada juba alates aasta algusest. See kindlasti suurendab veelgi sõeluuringus osalejate protsenti“, lisas Rootslane.

TAI viib 2023-2024 HPV kodutestiprojekti läbi koostöös Tervisekassa, SYNLABi, Eesti Proviisorapteekide liidu, Apotheka, Euroapteegi, Südameapteegi ja Benu apteekidega.

2024. aastal on oodatud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustuseta naised sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989, 1994. Sel aastal on kodutest kättesaadav sihtrühmale nii veebist tellides kui Viljandi, Valga, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakondade apteekides juba alates jaanuarist kogu sõeluuringuaasta vältel.

________________________________________
Kuidas säilitada ravikindlustus peale gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamist?

Tervisekassa ravikindlustuse teenusejuht Eda Palm:
19-aastaseks saanud noortel kehtib ravikindlustus peale gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamist veel kolm kuud. Selleks, et ravikindlustus jätkuks, tuleb jätkata õpinguid, asuda tööle või astuda ajateenistusse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kooli lõpetamist. Ravikindlustust saab jätkata ka end töötuks registreerides või sõlmides Tervisekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu.

Õpingute jätkamine kutse- või ülikoolis

Kui jätkad õpinguid kutse- või ülikoolis, oled ravikindlustatud kogu õppekava nominaalaja jooksul ning ka kolm kuud pärast kooli lõpetamist. Kutse- või ülikooli astudes ei pea ravikindlustuse jätkamiseks Tervisekassale eraldi dokumente esitama – Eestis õppivate õpilaste ja üliõpilaste andmed esitab Tervisekassale Haridus- ja Teadusministeerium.
Kui sa ei lõpeta kooli nominaalaja jooksul või sind eksmatrikuleeritakse mõnel muul põhjusel, lõpeb ravikindlustus ühe kuu pärast õppekava nominaalaega või eksmatrikuleerimist.
Akadeemilise puhkuse võtmise korral katkeb ravikindlustus ning jätkub pärast akadeemilise puhkuse lõppu. Küll aga ei peatu ravikindlustus juhul, kui akadeemilise puhkuse põhjus on haigus, vigastus või kui oled kindlustatud mõnel muul alusel (näiteks käid tööl või oled lapseootel).

Õpingute jätkamine välismaal

Välismaale õppima minnes tuleb ravikindlustuse jätkumiseks esitada iga õppeaasta alguses Tervisekassale avaldus koos välisriigi õppeasutuses õppimist tõendava dokumendiga. Avalduse ja lisateavet leiad Tervisekassa kodulehel.
Õpilased, kellel on Eesti ravikindlustus, saavad vajaminevat arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel Euroopa Liidus ning lisaks ka Ühendkuningriigis, Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega. Täpsemat infot Euroopa ravikindlustuskaardi kohta leiad Tervisekassa kodulehelt.

Ajateenistusse astumine

Ajateenistuses olles tagab sulle ravikindlustuse riik ning andmed selle saamiseks esitab Kaitsevägi või Kaitseressursside Amet.

Pärast ajateenistuse läbimist kehtib sinu ravikindlustus veel ühe kuu. Kui oled ajateenistuse läbinud, aga pole ühe kuu jooksul muul alusel kindlustatud, pikeneb sinu kindlustus veel kahe kuu võrra.

Tööle asumine

Kui plaanid pärast kooli lõpetamist asuda tööle, on sul õigus saada ravikindlustus oma tööandja kaudu. Ravikindlustus kehtib kogu töötamise aja ja lõpeb kaks kuud pärast töösuhte lõppemist.
Pärast tööle asumist tasub mõne aja möödudes üle kontrollida oma ravikindlustuse andmed. Ravikindlustuseks vajalikud andmed esitab Maksu- ja Tolliamet töötamise registrisse.
Kui otsustad hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE), pead taotlema enda kui füüsilisest isikust ettevõtjate andmete kandmist äriregistrisse ning ravikindlustuse saamiseks maksma ka sotsiaalmaksu.
Tasub teada, et võlaõigusliku lepingu alusel (näiteks käsundus- või töövõtuleping) töötaval inimesel võib ravikindlustuse tekkimiseks kuluda kuni kaks kuud, kuna ravikindlustuse tekkimine on seotud töötasult makstava sotsiaalmaksu deklareerimisega.

Võlaõigusliku lepingu alusel töötamisel tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et ravikindlustuse saamiseks peab sotsiaalmaks olema deklareeritud kas ühe või mitme tööandja poolt nii, et summa tagaks sotsiaalmaksu tasumise miinimummääras. Täpsemat infot võlaõigusliku lepingu algusel töö- või teenistustasusid saavate inimeste ravikindlustuse kohta leiad siit.

Töötuks registreerimine

Kui sa ei asu õppima ega suundu ajateenistusse, vaid oled veel tööotsingul, on sul võimalus end võtta töötuna arvele. Töötuna arvele võtmise võimaluste kohta saad täpsemalt lugeda Eesti Töötukassa kodulehelt.
Ravikindlustuse õiguse tekkimise korral edastab Tervisekassale sinu andmed töötukassa.

Vabatahtlik kindlustus

Kui sa ei kuulu ühtegi ravikindlustuse gruppi, on sul võimalik kindlustuse saamiseks sõlmida Tervisekassaga vabatahtlik kindlustusleping. Lepingu saad sõlmida juhul, kui oled eelneval kahel aastal olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud tööandja (sh FIE-na) või riigi poolt või maksnud iseenda eest sotsiaalmaksu.
Kui sõlmida vabatahtlik kindlustusleping kehtiva kindlustuse ajal, jätkub kindlustus katkemata. Kui lepingu sõlmimise ajal on kindlustus katkenud, tekib see ühe kuu möödumisel pärast vabatahtliku kindlustulepingu sõlmimist.
Vabatahtlik kindlustusleping on tasuline ja tasutakse kvartalimaksetena või aastamaksena. Lisainfot Tervisekassa vabatahtliku kindlustuslepingu kohta leiad siit.
________________________________________

TERVISEKASSA KAMPAANIAD (aastaplaan)

Kampaania  - VASTUTAJA(D)
EKV sõeluuring 22.01-11.02 Epp
RV sõeluuring 29.04-19.05 Epp
JSV sõeluuring 16.09-06.10 Epp
Puukentsefaliit (ainult kommunikatsioonitegevused) 18.03.2024-07.04.2024 Evelin
Laste kalendervaktsiinid 08.04.2024-05.05.2024 Evelin
Laste kalendervaktsiinid (II laine) 26.08.2024-22.09.2024 Evelin
Gripp-COVID Oktoober-november Evelin
1220 kevad-talv viirused Märts Vivika / Evelin
1220 suvi 03.06.2024-30.06.2024 Vivika
Terviseportaal 12.02.2024-03.03.2024 Ave / Sander
Südamekuu aprill Ave
Terviseportaal (II laine) september-oktoober Ave / Sander
Laste suutervis? sügis 2024? Ave

• 03.juuni - 30. juuni viime läbi perearsti nõuandetelefoni 1220 suvekampaaniat
• 24.nädalal on teemaks nahaärritused (putukahammustused/ allergiad- ohuallikad, kuidas leevendada jne)
• 25. nädalal on teemaks kukkumised ja vigastused (riskitegurid, kuidas toimida)
• 26. nädalal on teemaks kuumarabandused ja põletused (ohumärgid, kuidas vältida ja midagi teha)

________________________________________
Vähi sõeluuringutel avastati enam kui 1100 vähieelset muutust

Täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) sõeluuringute tulemuste aruandest selgus, et 2021. aastal avastati rinna-, emakakaela- ja soolevähi sõeluuringu käigus kokku 341 kasvajat, neist 305 invasiivset vähki ja 36 mitteinvasiivset kasvajat. Rohkem kui 1100 inimesel leiti vähieelsed muutused, mille ravi võimaldab vähi tekke ära hoida.

Soolevähi sõeluuringusse kutsuti 2021. aastal ligi 82 400 meest ja naist, neist käis uuringul veidi vähem kui 49%. Võrreldes varasema aastaga langes osalus 2% võrra. Sõeluuringu käigus avastati ligi 580 inimesel vähieelsed muutused ja 74 inimesel diagnoositi vähk (sh kaks mitteinvasiivset kasvajat). Iga 1000 sõeluuringus osalenu kohta avastati ligi 2 vähijuhtu. Teadaoleva staadiumiga vähkidest 43% avastati esimeses ja 21% teises staadiumis. Ligi 24% juhtudest avastati kolmandas staadiumis, mil kasvaja oli andnud siirdeid kasvajalähedastesse lümfisõlmedesse ja 12% neljandas staadiumis ehk vähk oli andnud kaugsiirdeid teistesse organitesse.

Rinnavähi sõeluuringule kutsuti 2021. aastal ligi 76 300 naist, kusjuures esmakordselt kuulusid sihtrühma 64-aastased naised ja teist aastat 66-aastased naised. Mammograafilisel esmasuuringul osales neist veidi vähem kui 59%. Võrreldes 2020. aastaga tõusis osalusmäär 5% võrra. 2021. aastal avastati rinnavähi sõeluuringu käigus 233 kasvajat (sh 212 invasiivset vähki ja 21 mitteinvasiivset kasvajat), mis on 33 võrra vähem kui aasta varem. Sõeluuringul avastatud teadaoleva staadiumiga vähijuhtudest diagnoositi 51% esimeses, 35% teises, 12% kolmandas ja 2% neljandas staadiumis. Iga tuhande sõeluuringus osalenud naise kohta avastati ligi 5 vähijuhtu.
„Sõeluuringul avastatud rinnavähijuhtudest pooled on väga varases ehk esimeses staadiumis, samal ajal kui samas vanuserühmas väljaspool sõeluuringut diagnoositud juhtudest on esimeses staadiumis alla kolmandiku ja kaugelearenenud juhtude osakaal on mitu korda suurem,“ märkis TAI teadusdirektor Kaire Innos. „Varasem avastamine võimaldab patsienti säästvamalt ja väiksemate ravikuludega saada paremaid ravitulemusi. Emakakaela- ja soolevähi sõeluuringul on ääretult tähtis vähieelsete muutuste avastamine, mis ravi puudumisel oleks võinud areneda pahaloomuliseks.“

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsuti 2021. aastal ligi 73 800 naist, neist osales veidi alla 51%. Alates 2021. aastast on sõeluuringu esmasuuring varasema PAP-testi asemel HPV-uuring ning esmakordselt kuulusid sihtrühma 60- ja 65-aastased naised. Võrreldes 2020. aastaga tõusis emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär rohkem kui 6% võrra. Sõeluuringu käigus leiti 558 naisel vähieelsed muutused, 13 naisel mitteinvasiivne kasvaja ja 21 naisel diagnoositi vähk. Teadaoleva staadiumiga vähkidest olid pooled esimese staadiumi, 8% teise staadiumi ja 42% kolmanda staadiumi vähid.

Detailsem info sõeluuringul avastatud vähijuhtude ja nende staadiumijaotuse kohta avaldatakse vähiregistri iga-aastases raportis.

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel 50–68-aastaseid (alates 2024. aastast lisaks ka 70- ja 74-aastaseid) naisi, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul. Rinnavähi sõeluuringule on tänavu oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse.

Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Tänavu on kutsutud 74 767 naist, sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud häbeme-, tupe-, emaka- või emakakaelavähk. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse. Alates 2024. aastast saab soovi korral emakakaelavähi sõeluuringut teha ka kodus, tellides endale kodutesti hpv.synlab.ee. Koduteste pakuvad ka Valga, Võru, Viljandi, Põlva ja Ida-Viru maakonna apteegid.

Soolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole elu jooksul diagnoositud soolevähki ja/või tehtud sõelkoloskoopiat. Sellel aastal on soolevähi sõeluuringule kutsutud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Osalemiseks võtta ühendust oma perearstikeskusega, kust saab testi komplekti koos juhendiga testi läbiviimiseks.

Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajaduse korral järgneva ravi kulud tasub Tervisekassa (2021. aastast alates ka ravikindlustamata inimestel).

Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse tervise infosüsteemist ja Tervisekassa raviarvetelt ning kinnitatud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist või histoloogiliste uuringute tulemusest.
Täpsem info 2015.-2021. aasta vähi sõeluuringute käigus avastatud vähijuhtude kohta on leitav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasist
________________________________________

Teavituskampaania „Alkohol põhjustab vähki“.

Juhime inimeste tähelepanu faktile, et alkohol on teaduslikult tõendatult vähki põhjustav aine ja põhjustab vähemalt seitset tüüpi vähki. Nendeks on soole-, rinna-, söögitoru-, maksa-, suuõõne-, neelu- ja kõrivähk. Paraku alkohoolsetel toodetel vastavat hoiatust ei ole ja inimeste teadlikkus alkoholitarvitamisega seotud vähiriskist on vähene.

Kampaania sõnum on selge ja tugev: „Alkohol põhjustab vähki. Iga joomata jook vähendab vähiriski“. Kasutame kahte erinevat visuaali – veinipudeli ja õllepurgiga. Suuname inimesed alkoinfo.ee kodulehele.

Inimesteni jõudmiseks kasutame järgmisi meediakanaleid:
• online meediat – suured kohalikud veebid Postimees, Delfi ja Õhtuleht, lisaks sotsiaalmeedia Facebook ja Instagram ning rahvusvahelised platvormid Google, Youtube
• raadiot - suured raadiojaamad ja kaupluste siseraadiod
• välimeediat - bussijaamade ja rongijaamade siseruumide digiekraanid üle Eesti (31 ekraani), mille kaudu saame kätte inimesed, kes online meediat igapäevaselt ei tarbi

Kampaaniamaterjalid on loodud nii eesti- kui venekeelsetena.
Kampaania on sündinud koostöös Tervisekassaga.
Üle-eestiline kampaania kestab pea kaks kuud ehk kuni 28.juulini.

________________________________________
Kohalike omavalitsuste tegevustest rahvatervishoiu valdkonnas paistab üha enam süsteemsust ja andmetel tuginevat otsustamist

2023. aasta sügisel tegi Tervise Arengu Instituut (TAI) Eesti kohalike oma¬valit¬suste juhtide ja valdkondlike spetsialistide seas uuringu, et analüüsida rahvatervishoiu ning turvalisuse olukorda.

Selgus, et üle 70% juhtidest ja spetsialistidest usub, et kohalikul omavalitsusel (KOV) on paikkonnas rahvatervishoiu kujundamises keskne roll, kuid rahaliselt endale nii suurt koormust võtta ei suudeta - peamise takistava tegurina (66% juhtidest) valdkonna arendamisel peetakse just finantsvahendite nappust.

Aastatel 2021–2022 KOVis päevakorral olnud teemadest tegeleti kõige sagedamini inimeste liikumisega, vaimse tervise ning tervishoiu- ja/või sotsiaalteenuste arendamisega. Ajas on vähenenud teavitustegevuste osakaal ning tõusnud pikaajalisemate ennetus- ja edendustegevuste elluviimine. Ühtlasi on infoallikate ning ennetustegevuste ja teenuste valikul tunnetuslike ja kogemuslike (kohalike ekspertide kogemused, sihtrühma arvamus) aspektide kõrval muutunud samaväärselt oluliseks paikkonnapõhised andmed ning tegevuste mõju hindavad uuringud.

TAI paikkondade tervisedendamise valdkonna juht: „Äärmiselt hea meel on näha, et omavalitsuste rahvatervishoiu valdkonna tegevustest paistab üha enam välja süsteemsust ja andmetel tuginevat otsustamist. Inimeste käitumise muutmiseks ainult teavitustegevustest ei piisa – seda enam on rõõmustav, et üha rohkem omavalitsusi ja nende allasutusi on leidnud ja suutnud säilitada ka majanduslikult keerulisel ajal eelarvevahendeid pikaajalisemate ja tõendatuse tasemega ennetustegevuste elluviimiseks. Ilma ilustamata – pikk tee on veel minna, et universaalsed ennetustegevused nagu näiteks VEPA, KiVA, Vaikuseminutid, Imelised aastad või Gordoni perekool oleksid kõigile sihtrühma esindajatele kättesaadavad, kuid nii ministeeriumid oma allasutustega kui ka kohalik tasand on teinud viimastel aastatel selle nimel olulisi pingutusi, mis on kandnud vilja.“

Märgatavalt oli paranenud juhtide teadlikkus „Tervis igas poliitikast“ põhimõttest ning selle rakendamisest. 31% juhtidest ja 30% spetsialistidest vastas, et tema KOVis rakendatakse põhimõtet „Tervis igas poliitikas“. 2020.aastal olid vastavad näitajaid vaid 8% ja 6%.

Veidi üle poolte juhtidest (54%) pidas ennast elanike tervise ja turvalisuse edendamisel eestkõnelejaks ning see on võrreldes 2020. aasta uuringuga natukene vähenenud. Enimlevinud takistusena eestkõneleja rolli võtmisel nimetati ajaressursi vähesust.

Omavalitsuste tasandil tervise- ja heaoluprofiili (THP) koostamine ja uuendamine on haldusreformi järel olnud pigem väheaktiivne – 42% vastanud spetsialistidest tõi välja, et neil on vähemalt korra see koostatud ja/või ka uuendatud. 15% märkis, et neil on see plaanis lähiajal. Teisalt toodi korduvalt välja, et maakondades liigutakse üha enam sisult kvaliteetsemate ning tugeva kaasamisprotsessi käigus loodud maakonna tervise- ja heaoluprofiilide suunas, mis hõlmavad ka omavalitsuste vaadet.

„Tervise- heaoluprofiili peamine eesmärk on toetada asutusi andmepõhiste otsuste tegemisel, olles sisendiks nii KOV arengukava kui teiste planeerimisdokumentide jaoks. Lisaks lihtsustab tervise- ja heaoluprofiilis teostatud valdkondadeülene analüüs tagada rahvatervishoiu ja turvalisuse (sh tervisedenduse) valdkonna lõimimise KOVi ja maakonna teistesse strateegiadokumentidesse,“ tõi Purru esile selle väärtuse.

Uuring viidi ellu Norra toetusest 2014.–2021. aastal rahastatud projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“ toel. Uuringut korrati rahastusperioodi lõpus, st 2023. aasta teisel poolaastal.

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade rahvatervishoiu ja turvalisuse valdkonna olukorrast omavalitsustes.
________________________________________
Vähi sõeluuringutel avastati enam kui 1100 vähieelset muutust

Tervise Arengu Instituudi (TAI) sõeluuringute tulemuste aruandest selgus, et 2021. aastal avastati rinna-, emakakaela- ja soolevähi sõeluuringu käigus kokku 341 kasvajat, neist 305 invasiivset vähki ja 36 mitteinvasiivset kasvajat. Rohkem kui 1100 inimesel leiti vähieelsed muutused, mille ravi võimaldab vähi tekke ära hoida.

Soolevähi sõeluuringusse kutsuti 2021. aastal ligi 82 400 meest ja naist, neist käis uuringul veidi vähem kui 49%. Võrreldes varasema aastaga langes osalus 2% võrra. Sõeluuringu käigus avastati ligi 580 inimesel vähieelsed muutused ja 74 inimesel diagnoositi vähk (sh kaks mitteinvasiivset kasvajat). Iga 1000 sõeluuringus osalenu kohta avastati ligi 2 vähijuhtu. Teadaoleva staadiumiga vähkidest 43% avastati esimeses ja 21% teises staadiumis. Ligi 24% juhtudest avastati kolmandas staadiumis, mil kasvaja oli andnud siirdeid kasvajalähedastesse lümfisõlmedesse ja 12% neljandas staadiumis ehk vähk oli andnud kaugsiirdeid teistesse organitesse.

Rinnavähi sõeluuringule kutsuti 2021. aastal ligi 76 300 naist, kusjuures esmakordselt kuulusid sihtrühma 64-aastased naised ja teist aastat 66-aastased naised. Mammograafilisel esmasuuringul osales neist veidi vähem kui 59%. Võrreldes 2020. aastaga tõusis osalusmäär 5% võrra. 2021. aastal avastati rinnavähi sõeluuringu käigus 233 kasvajat (sh 212 invasiivset vähki ja 21 mitteinvasiivset kasvajat), mis on 33 võrra vähem kui aasta varem. Sõeluuringul avastatud teadaoleva staadiumiga vähijuhtudest diagnoositi 51% esimeses, 35% teises, 12% kolmandas ja 2% neljandas staadiumis. Iga tuhande sõeluuringus osalenud naise kohta avastati ligi 5 vähijuhtu.
„Sõeluuringul avastatud rinnavähijuhtudest pooled on väga varases ehk esimeses staadiumis, samal ajal kui samas vanuserühmas väljaspool sõeluuringut diagnoositud juhtudest on esimeses staadiumis alla kolmandiku ja kaugelearenenud juhtude osakaal on mitu korda suurem,“ märkis TAI teadusdirektor Kaire Innos. „Varasem avastamine võimaldab patsienti säästvamalt ja väiksemate ravikuludega saada paremaid ravitulemusi. Emakakaela- ja soolevähi sõeluuringul on ääretult tähtis vähieelsete muutuste avastamine, mis ravi puudumisel oleks võinud areneda pahaloomuliseks.“

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsuti 2021. aastal ligi 73 800 naist, neist osales veidi alla 51%. Alates 2021. aastast on sõeluuringu esmasuuring varasema PAP-testi asemel HPV-uuring ning esmakordselt kuulusid sihtrühma 60- ja 65-aastased naised. Võrreldes 2020. aastaga tõusis emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär rohkem kui 6% võrra. Sõeluuringu käigus leiti 558 naisel vähieelsed muutused, 13 naisel mitteinvasiivne kasvaja ja 21 naisel diagnoositi vähk. Teadaoleva staadiumiga vähkidest olid pooled esimese staadiumi, 8% teise staadiumi ja 42% kolmanda staadiumi vähid.

Detailsem info sõeluuringul avastatud vähijuhtude ja nende staadiumijaotuse kohta avaldatakse vähiregistri iga-aastases raportis.

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel 50–68-aastaseid (alates 2024. aastast lisaks ka 70- ja 74-aastaseid) naisi, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul. Rinnavähi sõeluuringule on tänavu oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse.

Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Tänavu on kutsutud 74 767 naist, sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud häbeme-, tupe-, emaka- või emakakaelavähk. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse. Alates 2024. aastast saab soovi korral emakakaelavähi sõeluuringut teha ka kodus, tellides endale kodutesti hpv.synlab.ee. Koduteste pakuvad ka Valga, Võru, Viljandi, Põlva ja Ida-Viru maakonna apteegid.

Soolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole elu jooksul diagnoositud soolevähki ja/või tehtud sõelkoloskoopiat. Sellel aastal on soolevähi sõeluuringule kutsutud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Osalemiseks võtta ühendust oma perearstikeskusega, kust saab testi komplekti koos juhendiga testi läbiviimiseks.

Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajaduse korral järgneva ravi kulud tasub Tervisekassa (2021. aastast alates ka ravikindlustamata inimestel).

Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse tervise infosüsteemist ja Tervisekassa raviarvetelt ning kinnitatud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist või histoloogiliste uuringute tulemusest.

Täpsem info 2015.-2021. aasta vähi sõeluuringute käigus avastatud vähijuhtude kohta on leitav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasist

________________________________________
Algab narkootikumide tarvitamise veebiuuring

Tervise Arengu Instituut (TAI) viib Eestis läbi veebiuuringu, mille eesmärk on saada täpsem ülevaade inimeste narkootikumide tarvitamise sageduse, koguste, hankimise viiside, tarvitamise põhjuste jt narkootikumide tarvitamisega seotud aspektide kohta.

Uuringus on oodatud osalema vähemalt 18-aastased Eestis elavad inimesed, kes on kasvõi korra elu jooksul narkootikume tarvitanud. Vaatluse all on kanepitooted, kokaiin, ecstasy/MDMA, amfetamiin, metamfetamiin, ketamiin, uued psühhoaktiivsed ained ja heroiin. Veebiuuringus osalemine on anonüümne ja vabatahtlik. Küsimustik asub EUSurvey keskkonnas ja on Eestis saadaval nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Küsimustikule saab vastata alates tänasest, 21. maist orienteerival viie nädala jooksul.

„Kuna narkootikumide tarvitamine on ebaseaduslik ja ühiskonnas sageli varjatud nähtus, on olukorrast objektiivse pildi kokkupanekuks vaja kasutada erinevaid uurimismeetodeid. Veebiuuring, mille kaudu jõuab meieni tarvitajate anonüümne hääl on üheks väärtuslikuks killuks reaalse pildi saamisel ja mõistmisel,“ selgitas TAI narkootikumide valdkonna juht, teadur Katri Abel-Ollo.

Veebiuuringu ellu viimist koordineerib Euroopa Narkomaania ja Narkootikumide Seirekeskus (EMCDDA) ning see toimub samal ajal 36 Euroopa ja Kagu-Aasia riigis. Uuring ja selle metoodika on kooskõlastatud TAI inimuuringute eetikakomiteega. Uuring on eriti väärtuslik, sest selle abil saab Eesti olukorda võrrelda teiste riikidega. Kogutud andmetega saab hinnata kohalikul ja Euroopa Liidu tasandil narkootikumide turgu, tarvitajate valikuid, tarvitamise viise ja sagedust ning need on aluseks ennetustegevuste ja erinevate sekkumiste planeerimisel ning arendamisel. Uuringu tulemused avalikustatakse 2025. aasta esimesel poolaastal.

EMCDDA veebiuuringut korratakse 2−3-aastase intervalliga. Esimest korda viidi uuring ellu 2016. aastal. Eesti osales andmekogumises esimest korda 2018. aastal ja seejärel 2021. aastal. Tutvu 2021. aastal ellu viidud uuringu Eesti tulemustega.

Narkootikumide tarvitamise küsimustikule saab vastata EUSurvey keskkonnas:
• eesti keeles https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/EWSD2024-Estonia?surveylanguage=ET
• vene keeles https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/EWSD2024-Estonia?surveylanguage=RU
• inglise keeles https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/EWSD2024-Estonia

Narkootikumide, nendega seotud riskide ning tarvitajatele ning nende lähedastele suunatud abivõimaluste kohta leiab täpsemat infot veebilehelt narko.ee.
Narkootikumidega seotud küsimuste ja muredega saab pöörduda narko.ee tugiliinile:
• helistades lühinumbril 1747 või +372 641 4100
• saates e-posti aadressil 1747@narko.ee
• kirjutades narko.ee veebilehe vestlusrakenduses

________________________________________
JUUNI

Raseduste katkestamise ja katkemiste juhtude arvudes möödunud aastal suuri muutusi ei esinenud

Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast selgus, et 2023. aastal katkestati Eestis kokku 3398 rasedust, millest 3218 juhul katkestati rasedus naise omal soovil ja 180 korral oli põhjuseks meditsiiniline näidustus.

Võrreldes 2022.aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 63 võrra väiksem.

Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 30–34 aastaste vanuserühmas. Omal soovil katkestatud raseduste arv on viimase seitsme aastaga enim langenud 25–29 aastaste naiste hulgas – 2015 aastal katkestati rasedus 1027 korral ja 2023 aastal 618 korral.

Iseeneslike raseduse katkemisi, sealhulgas peetunud rasedusi registreeriti mullu 1535, mis on 34 võrra vähem kui 2022. aastal. Raseduse iseensesliku katkemise ja peetunud raseduse puhul loote arengut ei toimu, st loode on surnud ning sageli on vaja meditsiinilist sekkumist.

Abortiivsuskordaja (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv) 1000 fertiilses eas (15–49-aastaste) naise kohta oli 11,5; 2022. aastal oli see 12,0, kuid aastal 2000 oli see näitaja 37,2. Abordimäär (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv 100 elussünni kohta) oli möödunud aastal 31,4; 2022. aastal 29,9, kuid aastal 2000 oli vastav näitaja 97,9.

• Korduvad raseduse katkestamised moodustasid 2023. aastal kõikidest raseduse katkestamistest veidi üle poole (55,9%)
• Rasedusi katkestanud naistest 32% ei olnud varem sünnitanud
• Naise omal soovil katkestatud rasedused moodustasid kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 65,2%, aastal 1996 oli vastav arv 83,7%
• 4,8% rasedust katkestanud naistest oli rasedust planeerinud
• 56% ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid
• Iseeneslikud raseduse katkemised moodustasid 2023. aastal kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 7,4%, aastal 1996 moodustasid iseeeslikud raseduse katkemised 9,7%

Statistikast nähtus, et 3196 omal soovil raseduse katkestanud naise puhul oli nende elukohariigiks Eesti ja 23 naise puhul oli elukohaks välisriik. Raseduse katkestamise meetoditest kasutati enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguarvust 88,9%.

Raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis.

________________________________________
Eelmisel aastal suri Eestis vähem inimesi kui aasta varem

Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri poolt täna avaldatud andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15766 surmajuhtu, mida on 1391 juhu võrra vähem kui aasta varem.

Surmade arv vähenes peamiselt põhjuste arvelt, mis pandeemia ajal enim suurenesid, nimelt COVID-19 (-603) ja vereringeelundite haigustest (-602) põhjustatud surmad. Veidi alla poole kõikidest surmadest – 7500 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3106 meest ja 4394 naist.
Vereringeelundite haiguste peamised põhjused olid seotud elustiili teguritega nagu suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, valed toitumisharjumused ja vähene liikumine. Ehkki igapäevasuitsetajate osakaal on juba mõnda aega olnud langustrendis, on liigse kehakaaluga inimeste osakaal rahvastikus viimasel kümnel aastal olnud tõusutrendis ehk et üks põhjus on teist asendamas.
Sageduselt järgmisteks surmapõhjuseks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3391 inimest, täpsemalt 1808 meest ja 1583 naist. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 956 inimest: 648 meest ja 308 naist.
Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv vähenes eelmisel aastal 27 võrra, pahaloomulistesse kasvajatesse surnute arv 85 võrra.
Suurenenud on narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv

Üldise surmade arvu vähenemise taustal on 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga märkimisväärselt suurenenud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv, kasvades 80-lt 113-ni (41%).

„Tõus on tingitud narkoturul aina enam levinud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide, nitaseenide, tarvitamisest. Pooled üledoosi surmajuhtudest on seotud metonitaseeni ja/või protonitaseeni tarvitamisega. Enamik surmajuhtudest on seotud mitme psühhoaktiivse aine segatarvitamisega,“ selgitas TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.

2023. aastal võis märgata ka kokaiini tarvitamisega seotud üledoosi surmade tõusu. „Murettekitav on 2023. aasta juures ka 15 üledoosi surmajuhtu 15─24 aastaste vanusegrupis, millest kolm oli seotud ülikangete sünteetiliste opioididega. Narkoturg on illegaalne ja ettearvamatu, kus ka ühekordne proovimine võib lõppeda tarvitaja ja tema lähedaste joaks väga kurvalt,“ hoiatas Abel-Ollo.

Imiku surmade arv on vähenenud
Imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arv vähenes 26-st 19-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta langes 2,23-st 1,77-le.

Lisaks laekus surma põhjuste registrisse 68 Eestis surnud välisriigi elaniku surmapõhjuste andmed. Need ei ole ülalpool toodud arvudesse arvestatud.

Surma algpõhjus valitakse surma põhjuste teatisega kogutud info põhjal surma põhjuste registris vastavalt WHO juhistele. Surma algpõhjus võib muutuda, kui arstil on täiendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem (näiteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia analüüsid vm). Siis saadetakse Tervise infosüsteemi uus surma põhjuse teatise dokument.

COVID-19 valitakse surma algpõhjuseks siis, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina. TAI surma põhjuste registri COVID-19 surmade arv on väiksem Terviseametist pärinevast COVID-19 positiivsete surmade arvust, kuna Terviseamet avaldab COVID-19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algpõhjuse määramist.

Surmade üldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad välismaal, avaldab ja analüüsib Statistikaamet. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis võtavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku üldarvu.

Surma põhjuste registri andmed 2022. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis https://statistika.tai.ee
________________________________________
Alustame teavituskampaaniaga „Hoia õhk puhas!“.

Tuletame meelde, et seaduse järgi on e-sigarettide suitsetamine ehk veipimine keelatud samades kohtades, kus on keelatud ka tavasigarettide tarvitamine.

Tänavapilti jälgides on näha, et teadlikkus selles osas on endiselt üsna madal ning seadusenõuet eiratakse sageli. Meie teavituse eesmärk on suurendada elanikkonna teadlikkust ning tuletada suitsetajatele ja veipijatele meelde, et nad järgiksid neile seadusega kehtestatud reegleid ning ei ohustaks oma tegevusega kõrvalseisjate tervist. Sama oluline on ka mittetarvitajate suhtumine avalikus ruumis veipimisse, sest e-sigarette kasutab tegelikult ainult väike osa meie ühiskonnast. Veipijatele võib julgelt ja sõbralikult märku anda, et nad läheksid eemale ja austaksid teiste inimeste õigust puhtale õhule.

Meie sõnum on lihtne ja selge: Hoia õhk puhas. Suitsetamiskeeld kehtib ka e-sigaretile. Sama väljendab ka kampaania plakat:

Kampaania viime läbi koostöös Tervisekassaga. Kanaliks valisime seekord ainult välimeedia, et olla plakatitega kohtades, kus enim kiputakse suitsetama ja veipima nagu näiteks ühistranspordi peatused, maakondade bussiterminalid ja raudteehooned. Üle-eestiline kampaania kestab kuni 23.juunini.

Tubakatööstus levitab toodete tervisemõju kohta eksitavat infot

31. mail tähistatakse ülemaailmset tubakavaba päeva, mis sel aastal keskendub laste kaitsmisele tubakatööstuse surve eest. Tervise Arengu Instituut (TAI) peab tõsiseks probleemiks tubakatööstuse valeväiteid, mis eksitavad nii noori kui lapsevanemaid.

Üheks laiemalt levinud eksitavaks väiteks on reklaamlause “e-sigaret on 95% vähem kahjulik kui tavasigaret”, mis on praeguseni kasutusel mitmete tubaka- ja nikotiinitoodete müüjate ning neid esindavate organisatsioonide veebilehtedel ja turundussõnumites.

TAI uimastite ja sõltuvuse osakonna vanemspetsialisti Tiina Kuusiku sõnul on taoline väide ebatäpne, aegunud ja tarbijat eksitav. “Valeinfo sai alguse 2014. aastal avaldatud artiklist, millel ei ole tugevat tõenduspõhja – artiklis viidatud analüüsi tulemused põhinesid väikese rühma isikute arvamusel, mitte teaduspõhistel faktidel,” ütleb Kuusik. Ta lisab, et osa sama väitega turundustekste viitab küll uuematele uuringutele, kuid ka need ei toeta “95% ohutum” sõnumi paikapidavust. “Mainitud uuringud on keskendunud vaid üksikute ainete võrdlusele, samal ajal kui uurimata on jäänud rida teisi toksilisi ühendeid, mis kujutavad endast terviseriske. Lisaks on ka periood, mil mõjusid uuriti, liiga lühike kindlate järelduste tegemiseks,” täpsustas ekspert.

Lisandub uuringutulemusi e-sigarettide kahjulikust mõjust

Tiina Kuusik rõhutab, et teadusuuringutele tuginedes on TAI kindlal seisukohal, et e-sigarettide nimetamisel tavasigarettidest oluliselt ohutumaks puudub praeguse seisuga teaduslikult põhjendatud alus. “Pigem koguneb aina juurde uuringuid e-sigarettide kahjulikkuse kohta ning on veenvaid tõendeid, mis seostavad e-sigarettide kasutamist mürgistuse, hingamisteede kaebuste ja kopsukahjustuste tekkega,” selgitas Kuusik.

TAI vaimse tervise edendamise osakonna projektijuht Agne Kivisaare sõnul mõjutavad e-sigarette pigem ohutuna eksponeerivad sõnumid noori ja lapsevanemaid, kes kohati enam ei peagi e-sigarettide tarvitamist probleemiks. “Kuuleme pea iga nädal juhtumitest, mil lapsevanemad ei adu e-sigarettide kahjulikku mõju ega tauni seetõttu nende tarvitamist ka oma laste puhul. Piltlikult öeldes – veipimisel tekkivat aerosooli peetakse vaid veeauruks, mis näitab, et tubakatööstuse manipulatsioon on toiminud,” kommenteeris Kivisaar.

Eesti on e-sigaretti proovinud laste osakaalult maailmas kolmas riik

Käesoleva aasta aprillis avaldas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) raporti, mille kohaselt on Eesti lapsed e-sigarettide proovimises esirinnas, jäädes leedukate ja bulgaarlaste järel sünges edetabelis kolmandale kohale.

Uuringus osalenud Eesti noortest on e-sigarette proovinud 29% − 11-aastastest iga kümnes, 13-aastastest iga kolmas ja 15-aastastest peaaegu pooled. Veibi proovijatest jääb regulaarseks tarvitajaks siiski oluliselt vähem noori. “Oluline on silmas pidada ja rõhutada, et enamik lapsi ja teismelisi siiski e-sigaretti ei suitseta – see ei peaks kuidagi kõlama jääma justkui normaalsus, mis omakorda hakkab hoiakuid mõjutama,” toob TAI vanemspetsialist Tiina Kuusik välja medali teise külje.

Tema sõnul peaksid vähkkasvajate ja hingamisteede haiguste ning muude tervisekahjude riski tõsiselt võtma igas vanuses tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitajad, kuid veelgi suuremat ohtu kujutab nende toodete tarvitamine varases nooruses. “Noore inimese arenevale ajule ja kasvavale kehale on nii tavasigareti kui e-sigareti suitsetamine eriti kahjulik, lisaks tekib noortel ka nikotiinisõltuvus kergemini. Nikotiin ohustab tõsiselt vaimset tervist, õppimis-, otsustus- ja keskendumisvõimet ning enesekontrolli,” selgitas Kuusik ja rõhutab, et ka need tooted, mida reklaamitakse nikotiinivabana, võivad sisaldada erinevaid ohtlikke kemikaale.

Tavasigareti asendamine e-sigaretiga ei ole tõhus vahend loobumiseks
Teine sagedane eksitava mõjuga sõnum on e-sigaret kui suitsetamisest loobumise vahend, nagu tootjad seda reklaamivad. Tegelikult ei ole tõendatud, et e-sigaret oleks hea vahend loobumiseks − tegemist on lihtsalt ühe toote vahetamisega teise vastu. Kõige parema tulemuse annab see, kui loobujal on kindel soov ja nikotiini tarvitamisest loobutakse ühekorraga. Mistahes tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumiseks on üle Eesti avatud 16 nõustamiskabinetti, kuhu saavad pöörduda kõik soovijad. Tervisekassa sõltuvushäirete teenusejuhi Anu Kivi sõnul on nõustaja abiga tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumine kordades edukam. Kivi lisab, et nõustamine on kõikidele tasuta ja ei nõua saatekirja, soovitatav on aga eelregistreerimine.

Ülemaailmse tubakavaba päeva raames, mille fookuses on tänavu laste kaitsmine tubakatööstuse surve eest, kutsub TAI üles nii noori kui lapsevanemaid tubakatööstuse eesmärke läbi nägema ja reklaamlausetesse kriitiliselt suhtuma. “Selleks, et vähem Eesti lapsi tarvitaks e-sigarette, tuleb vajalikke samme astuda nii lapsevanemate, kooli kui ka seadusandluse poolelt. Usalduslik suhe lapsega, tervislikud eluviisid ja ühine ajaveetmine, kuid samal ajal ka piiride kehtestamine on tegevused, mida lapsevanem peamiselt teha saab. Oma panuse saab anda ka kohalik omavalitsus, luues lastele toetavat keskkonda ning tehes lihtsamaks tervist toetavamad valikud,” selgitab Agne Kivisaar.

Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret ehk veip on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab. E-sigaret ja selle tarvitamisel sissehingatav aerosool sisaldab sageli nikotiini ning selle kõrval mitmeid muid tervisele ohtlikke kemikaale. Seega on e-sigaret tervist kahjustav toode.

________________________________________
Ühe perearsti ravida oli eelmisel aastal keskmiselt 17 inimest rohkem kui aasta varem

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmebaasis avaldatud Eesti tervishoiutöötajate 2023. aasta andmete kohaselt töötas eelmisel aasta novembri seisuga tervishoiutöötajaid ja -spetsialiste Eestis kokku 27 095. Nende arv suurenes võrreldes 2022. aastaga 3%.

Töötavate tervishoiutöötajate koguarv on kümne aastaga (2013–2023) kasvanud keskmiselt 2,2% aastas.

Arste oli eelmisel aastal 4772 ja nende kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,8. Võrreldes 2022. aastaga suurenes arstide arv 2%. Arstide keskmine vanus – 51 aastat – ei ole kümne aasta jooksul muutunud.

Õdesid oli 2,5% rohkem kui aasta varem – 9103. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde, kümme aastat tagasi 1,7. Õdede kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 2,1. Õdede keskmiseks vanuseks oli 46 aastat, kümne aasta jooksul suurenes õdede vanus ühe aasta võrra.
Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2023. aastal 3,5 arsti ja 6,6 õde. Võrdluseks Euroopa Liidu riikide keskmised arvud (2020. aasta): tuhande elaniku kohta 4 arsti ja 8,3 õde. Arstide arvult tuhande elaniku kohta on Eesti olnud aastaid Euroopa Liidu keskmiste seas, õdede sama näitaja jääb EL keskmisele alla.

Eelmisel aastal töötas Eestis 939 perearsti, ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1464 inimest (17 inimest rohkem kui aasta varem). Perearstide arv vähenes aastaga 0,5%. Kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,4. Perearstide keskmine vanus oli 56 aastat, kümme aastat tagasi 54 aastat.

Pensioniealiste perearstide ja vähemal määral ka kõikide vanemaealiste arstide osatähtsus on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,7 ja arstidel 0,6 protsendipunkti aastas. 29% perearstidest olid 65-aastased või vanemad (aasta varem 27%), samas vanuses kõiki arste oli 23%.

2023. aastal töötas Eestis 1631 pereõde ja nende arv on kümne aastaga kasvanud keskmiselt 4,7% aastas, viimase aastaga 1,7%. Pensioniealiste pereõdede osatähtsus oli 9% (aasta varem 7%). Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,7 pereõde, mis on aasta-aastalt rohkem.

Lepingujärgse koormuse alusel töötas täiskoormusega 47% arstidest, kolmandik töötas sellest väiksema ja viiendik suurema koormusega. Suurem osa õdedest (60%) töötas täiskoormusega, 13% aga sellest suurema koormusega. Viimase kümne aasta jooksul on vähenenud täiskoormusega töötavate arstide ja õdede arv, kuid suurenenud nii sellest väiksema kui ka suurema koormusega töötavate arstide ja õdede arv.
Eelmisel aastal töötas Eestis 1407 hambaarsti ja 1287 hambaraviõde ning nende arv suurenes viimase aastaga vastavalt 2,3% ja 5,3%. Hambaarstide keskmine vanus oli 47,5 aastat ja hambaraviõdedel 45 aastat.

Tervishoiutöötajate andmed on leitavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi osas „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, teema all „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad teema „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja tervishoiuasutuste andmed „Tervishoiuteenuste osutajad“ alt. Visualiseeritud andmed on leitavad siit.

________________________________________

Pooled perearstid kasutavad patsientide tervisemurede lahendamiseks digiteenindusplatvorme

Tervisekassa perearstide digiteenindusplatvormide projektijuht Kristin Kuusk:
Tervisekassa rahastab alates sellest aastast digiteenindusplatvormide kasutamist perearstiabis. Peamine eesmärk on pakkuda patsiendi ja perearstikeskuse vaheliseks suhtluseks turvalisi infotehnoloogilisi kanaleid, mis toetavad nii perearstikeskuste tööd kui ka lihtsustavad inimeste jaoks pöördumist oma perearsti poole.
Täpsemalt on perearstiabi digiteenindusplatvormide puhul tegemist veebilehitseja põhiste tarkvaralahendustega, mille abil saavad patsiendid võtta ühendust enda perearstikeskusega. Elektroonilised pöördumised jõuavad ravimeeskonna töölauale, kus perearst või -õde sorteerib need kiireloomulisuse järgi. Patsient saab digikeskkonnas teavituse või telefonikõne, kui perearstikeskus on tema mure üle vaadanud ja planeerinud jätkutegevused. Digiteenindusplatvormide kaudu saab inimene oma perearstikeskusse pöörduda ööpäev läbi, sh nädalavahetustel, kuid perearstikeskused tegelevad patsientide murede lahendamisega lahtiolekuaegadel.
Praegu on Eestis kasutusel mitu lahendust: e-Perearstikeskus, Perearst24 ja Eelvisiit. Nende hulgast saab iga perearstikeskus valida endale sobivaima lahenduse. Seda, millist digiteeninduskeskkonda konkreetne perearstikeskus kasutab, saab hetkel vaadata näiteks perearstikeskuse kodulehelt või küsida keskuse registratuurist. Alates 2024. aasta sügisest on võimalik seda näha ka läbi terviseportaali.
Eelmainitud keskkondade kasutamiseks on patsiendil vaja sisse logida Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaardiga. Kõik lahendused võimaldavad inimesel pikendada retsepti, teada anda enda tervisemurest ning avada või lõpetada töövõimetuslehti. Sõltuvalt teenusepakkujast võivad kättesaadavad olla täiendavad teenused, nagu näiteks vastuvõtule või vaktsineerimisele registreerimine ja tervisetõendite taotlemine.

Kasutus elanikkonna seas kasvab
Digiteenuste keskkonnad on perearstide ja -õdede igapäevatöö osa, millega harjub järjest rohkem patsiente. Teenuste kasutatavust ilmestab 2024. aasta I kvartalis Kantar Emori läbiviidud uuring, milles leiti, et 34% Eesti elanikest on saanud enda perearsti või perearstikeskusega ühendust mõne e-lahenduse kaudu. 81% pöördunutest on jäänud teenusega rahule ja pooled elanikest eelistaks perearstikeskuse poole pöörduda digitaalseid lahendusi kasutades. Samas ei ole 11% Eesti elanikest saanud perearstiga veebi teel ühendust võtta, kuna perearst ei kasuta digiteenindusplatvormi. 30% elanikest ei ole võimalusest teadlikud.
Ligi pooled perearstidest on digiteenindusplatvormid kasutusele võtnud ja see on kahtlemata kiiduväärt, et uute lahendustega tullakse tublisti kaasa. Kui tervishoiuteenuste osutajatelt uurida, kuidas nad eelistaksid patsientide pöördumisi vastu võtta, moodustavadki suure osakaalu just telefoni ja veebi teel tehtavad pöördumised. Reaalsuses võetakse patsientide pöördumisi vastu peamiselt telefonikõne teel (77% Tervisekassale tagasisidet andnud perearstikeskustest) ning digiteenindusplatvormide (veebi) teel tehtud vastuvõtud moodustavad vaid 11%. Need perearstikeskused, kes on kasutusele võtnud mõne digiteenindusplatvormi, on seda teinud peamiselt seetõttu, et see lihtsustab patsiendil arstiga ühenduse võtmist ja vastupidi. Samuti aitab digiteenindusplatvorm hallata perearstikeskuste tööd paremini.

Uute lahendused esitavad ka uusi väljakutseid
Perearstide tagasiside põhjal ei kasuta osad perearstid digiteenindusplatvorme, kuna erinevaid lahendusi on liiga palju. Selle tõttu on perearstil lahendustes keeruline orienteeruda ja valida kõige sobivam platvorm enda nimistu patsientide toetamiseks. Pea viiendik vastanutest tunnistavad, et neil on digilahenduste kohta liiga vähe teadmisi.

Perearst ei saa ega peagi olema IT-spetsialist ning Tervisekassa eesmärk on toetada perearste digilahenduste kasutuselevõtul. Samas on hea meel tõdeda, et perearstid mõtlevad sisuliselt kaasa, esitatakse väga häid küsimusi ja tähelepanekuid, et läheneda digiteenindusplatvormidele läbimõeldult.

Tervishoiuteenuste osutajate hinnangul on suur murekoht digiplatvormide teenustasud, mis on perearstikeskusele aastas arvestatav kulu. Seepärast rahastab Tervisekassa digiteenindusplatvorme, et toetada nende laialdasemat kasutamist ja seeläbi tagada, et kõigil Eesti inimestel oleks võimalik oma perearstikeskuse poole pöörduda mõne digilahenduse abil.

Tervisekassa roll on seada digiplatvormidele nõuded, hinnata nõuetele vastavust ja tasustada nõuetele vastavaid teenuseid, lisades need tervishoiuteenuste loetellu. Nõuded jagunevad kahte kategooriasse: funktsionaalsed nõuded ehk mida patsient saab platvormil teha, ja mittefunktsionaalsed nõuded, mis panustavad küberturbesse ja inimeste terviseandmete kaitsemisse. Perearstidel on võimalus valida enda keskusele sobivaim platvorm ja saada Tervisekassalt igakuist toetust.