Iseloomustus
Jõelähtme valla asustus on koondunud põhiliselt valla lääne- ja keskossa. Asustamata on 3 küla (kõik saared).
Loo alevik kuulub linnatüüpi asulate hulka, olles suurem elanike arvult paljudest praegustest linlikest asulatest.
Kostiveret on esmakordselt kirjalikes allikais mainitud Kostivere külana 1241. a., 1379. a. mõisa ja veskit. Küla hävitati 18. sajandi teisel poolel. Keskajal kuulus Kostivere pikka aega Pirita kloostrile. Hooneterohkena ehitati 18. sajandi 70-ndatel aastatel välja Kostivere mõisa ansambel. Härrastemaja põletati 1905. a. Eesti Vabariigi ajal oli Kostivere riigimõis.
Jõelähtme valla territooriumil paikneb 33 küla. Kolm neist paiknevad saartel - Rammu, Koipsi ja Rohusi. Kuni 1952. aastani (1952.a. jäid saared tühjaks, kõigil kästi välja kolida) olid Rammu ja Koipsi saar elanikega asustatud, 1938.a. oli Rammul 28 ja Koipsil 7 majapidamist.
Ajalugu
Vanimad inimasustuse jäljed Jõelähtme valla territooriumil pärinevad kiviaja lõpuperioodist ja on seega u. 5000 aastat vanad.
Varase rauaaja elanikud tõid siinkandile kuulsust: just siin hariti üles esimesed Eestimaa põllud ja inimesed jäid oma põldude juurde paikselt elama. See kõik toimus I a.t. teisel poolel eKr. Ja seda aega võib lugeda paljude praeguste külade ajaloo alguseks. Kirjalikult mainitakse neid esmakordselt alles 1241.a. Taani Hindamisraamatus.
Praegune Jõelähtme vald on muistse Rävala (Revala) maakonna süda. Kandes tol ajal Repeli kihelkonna nime, oli siinne piirkond tunduvalt tihedama asustusega kui läänepoolne Ocriele ja idapoolne Vomentaga.
Muinasmaakonna ja -kihelkonna, aga ka kuni XX saj . alguseni Revalina tuntud pealinna nimede algupära on seostatud siinse Rebala küla nimega. Kohanimi Rebala tuleneb omakorda siin elanud hõimurahva tootemloomast rebane (vanas Põhja-Eesti murdes "reba" , "repa").
Juba varasel rauaajal võimsa asustuskeskusena silma paistnud Jõelähtme ümbrus hakkas muinasaja lõpul (XI-XII saj.) oma tähtsust kaotama ja üha rohkem tõusis esile Lindanise Toompea nõlvadel. Maa ristiusustamise järel (XIII saj.) jaotati Repeli kihelkond kaheks eraldi kirikukihelkonnaks: Jõelähtme ja Kuusalu. Kuni XIX saj. toimisid põhiliste haldusüksustena kihelkonnad ja mõisad.
Vallad loodi Eestimaal 23. mail 1816. a. talurahvaseadusega ning need moodustusid ühe mõisa piires. Praeguse Jõelähtme valla sünniaastaks võib lugeda aastat 1891, mil kuus väikest mõisavalda - Jõelähtme, Jägala, Ülgase, Kostivere, Rummu ja Kodasoo - ühinesid Jõelähtme vallaks. Volikogu esimene koosolek toimus 19. jaanuaril 1891.a., vallavanemana tegutses Tõnu Härt ning tal oli kuus abimeest. Sellest ajast peale on Jõelähtme vald eksisteerinud, elades üle mitmeid piiride muudatusi. Jõelähtme valla viimane koosolek toimus 23. augustil 1950 ning lõpetanud oma tegevuse, tuli asemele külanõukogu. 42 aastat külanõukoguna funktsioneerinud valla omavalitsuslikud õigused taastati 16. jaanuaril 1992. a.
Vallad kogukondliku omavalitsusliku üksusena said seadusliku aluse Eestimaa kubermangus 1816. aastal kehtestatud Talurahva seadusega. Valla kogukonnale, mis esialgu moodustus ainult ühe mõisa piirkonnas, loodi ka oma kohtuamet- vallakohus.
Valla kogukonna tegevus oli täielikult mõisavalitseja järelvalve all. Omavalitsusele pandi kindlam alus 1866. aasta 15. veebruaril, mil keiser Aleksander II kinnitas "Maakogukonna seaduse Baltimere kubermangudele". Mõningate muudatustega kehtis see seadus kuni 1937. aasta 1. maini, millest edasi hakkas kehtima uus "Vallaseadus". 1866 aasta seaduse kehtestamise ajal oli 6 mõisavalda: Jõelähtme, Jägala. Kostivere, Hülgase, Kodasu ja Rummu. 1890. aasta lõpul ühinesid need kõik Jõelähtme vallaks.
Ühendatud Jõelähtme vald alustas tegevust 01. jaanuarist 1891 ning volikogu esimene koosolek toimus 19. jaanuaril 1891. aastal. Vallavanemana tegutses Tõnu Härt ning tal oli kuus abimeest. Jõelähtme vallas oli maksumaksjaid hingi siis 982. Jõelähtme kihelkonnas algas talude välja ostmine mõnevõrra hiljem kui teistes ümbruskonna mõisates. Kõige varem algas see Kostivere mõisas, kus esimese taluna müüdi 1875. aastal "Pauna", mille peremeheks oli Mart Mardim. Talu suurus oli 21 tiinu ja 2320 ruutsülda. Ühe tiinu ostuhind oli 80-120 rubla. Selleks pidi talumees Tallinna turul müüma ca 350 kg veiseliha või 400 kg sealiha või 7000 kg kartuleid üle 1000 l piima. Jõelähtme Põllumeeste Seltsi asutamiskoosolek toimus 3. detsembril 1912. aastal. Liikmeid oli 34, esimeheks sai Johannes Birkenberg.
1.01.1917 lahutati Jõelähtme vallast Saunja ja Kodasu küla maad. 1917. aastal oli vallas 1694 meeshinge, kelle hulka on arvatud ka 13 naiskodanikku. Viimased omasid Jõelähtme vallas isiklikku või rendi maakohta, neil oli õigus võtta osa valimistest ning olla valitud valla juhtivorganeisse.
23.02.1919. aastal algatati mõte osta Irust sõjaväebarakk ja kasutada seda Jõelähtme seltside tarvis rahvamajana. 1920. aastal valiti uus vallavolikogu, kuhu kuulus 21 liiget. 2 novembri koosolekul arutati vallas töötavate ettevõtete maksustamist ja kinnitati nende aastamaksud. Näiteks Jaan Saarmak pidi vürtspoe eest tasuma 700 marka, Voldemar Kuusmann 2-paari kividega tuuleveski eest 1000 marka jne. 9.07. 1924. aastal nõustus volikogu postiagentuuri avamisega vallamajas. 27.08.1924. aastal arutati volikogus kitsarööpalise raudtee ehitamist läbi Jõelähtme valla maade ja tunnistati Tallinn- Loksa raudteeliini ehitamine hädavajalikuks. 1928. aastal remonditi Jõelähtmes asuvat kivisilda, betoneeriti alusmüürid ja tugiseinad ning ehitati sillale betoonist sõidutee. 62 m pikkuse silla parandustöödeks kulus 7070 krooni.
Aastatel 1934-1935 kerkis esile uus teema - koduümbruse kaunistamine. Sellega läheb kaasa Jõelähtme Maanaiste Selts, mis oli loodud augustis 1934. 11.10.1938. aastal pöördus volikogu Rahvusliku Jõukomitee poole kirjaga, milles teati, et PK " Võiekspordi" piimapunkt ja ümbruskonna talud (kokku 20 üksust) soovivad Jõelähtmes elektrivalgustust sisse viia. Jägala puupapivabriku ja Tallinna Põhja puupapivabrikute kõrgepingeliin läks Jõelähtmest läbi ja need asutused olid nõustunud voolu andmisega Jõelähtme ümbrusele.
Seoses valdade reformiga said 31. märtsil 1939. aastal kõik senised ametnikud priiks. Uueks vallavanemaks sai Johannes Kuuskmäe ja abideks Artur Saarma ning Jaan Toom. 31.10.1940. aastal teatas vallavalitsus rahvale, et vastavalt " poliitharidustöö korraldamise seadusele , kuuluvad kõik vabahariduslikud seltsid likvideerimisele". Oma varad andsid üle Parasmäe Noorteühing, Neeme Hariduse Selts, Jõelähtme Maanaiste Selts ja Jõelähtme Põllumeesteselts. 31.01.1941. aastal teatas Harju Maakonna Täitevkomitee Üldosakond, et ametisse määrati Jõelähtme valla täitevkomitee, kuhu kuulusid esimehena Erik Rammu, asetäitjana Arseni Kõva. ja sekretärina Oskar Taru. 04.09.1941. aastal kinnitati ka vallvalitsus: vallavanemaks Feliks Velleste, abideks Artur Saarma ja Johannes Toom ning sekretäriks Arnold Vaiksaar. 29.05.1948. aastal kerkis esmakordselt valla täitevkomitees esile kolhooside asutamise küsimus. Märgiti, et selgitustöö on olnud nõrk ja kolhoos jääb asutamata. Esimene kolhoos asutati Parasmäe külas 09.09.1948. aastal Kolhoosi " Ühisjõud" esimees oli Voldemar Rähn ja esialgu oli liitujaid 20.
Jõelähtme valla täitevkomitee viimane koosolek toimus 23. augustil 1950, siit edasi hakati asju ajama külanõukogus.
1980-ndate aastate lõpus algasid koos Eesti ühiskonnas toimuvate muudatustega konkreetsed ettevalmistused kohaliku omavalitsuse taasloomiseks. 06. detsembril 1989 aastal võeti Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest. Selles tehti külade, alevite, linnade ja rajoonide rahvasaadikute nõukogudele ülesandeks kohalikule omavalitsusele ülemineku kindlustamine. Jõelähtme valla omavalitsuslik staatus taastati 16. jaanuaril 1992. aastal. Jõelähtme vallavalitsus jätkas tegevust oma ajaloolises majas - Jõelähtme endises postijaamas.
