Kuusalu vald asub Ida-Harjumaal ning paikneb Tallinn - Narva maantee ääres. Kuusalu vallal on merepiiri 120 km (siia on arvestatud ka 4 saart - Pedassaar, Mohni, Hara ja Haldi) ja maismaapiiri 240 km (naabervallad - Vihula, Kadrina, Tapa, Anija ja Jõelähtme ning Loksa linn). Valla pindala on peale ühinemist Loksa vallaga 707,97 km2, mis moodustab 1,6% Eesti ning 16,3% Harjumaa pinnast. Ühtlasi on tegemist Harjumaa suurima vallaga. Valla keskuseks on Kuusalu alevik, kaunis ja vaikne koht 39 km kaugusel Tallinnast. Teised suuremad paigad on vallas Kiiu ja Kolga.
Vallas on palju vaatamisväärsusi. Huvipakkuvamad on Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik, Kiiu mõis, Kolga mõis, Kiiu Mungatorn. Looduslikult on Kuusalu ilus paik. 10 km kaugusel Kuusalust Leesi suunas asub ühel 47 m kõrgusel paekaldal ajalooline Muuksi linnus ning seal lähedal üks Eesti omalaadsemaid muistseid kalmistuid varasest rauaajast pärinevate enam kui 100 kivikalmega. Eesti Vabariigi ajalugu meenutab mälestusmärk Valkla külas - siin peatati 1919.a Vabadussõjas Vene armee lõplikult. Kuusalu vallas on palju ilusaid ja puhtaid valge liivaga randu. Ka merevesi on soe ja puhas. Tuntumad supluskohad asuvad Valklas, Andineemes ja Salmistul. Salmistu külas on ka sadam, kus väiksematel laevadel on võimalik peatuda ning kust saab sõita Pedassaarele.
Kirjalikes allikates mainitakse Kuusalut esmakordselt 1220-st aastast. Piirkond on aga olnud asustatud juba palju varem. Kuusalu arengut on tugevalt mõjutanud Kolga mõis.Teada on, et juba XIII sajandil lõpul (ca 1290) läksid Kuusalu-Kolga kandi maad Ago Saxissonilt Gotlandi Gudvalla (Roma) kloostri omandusse ja Kolgale rajati abiklooster. Mungad toimetasid Kolgas kuni XVI sajandi alguseni. 1519 läksid Kolga maad munkade läest Taani kuninga Valdemar II pojale hertsog Kanutile. Kuni Liivi sõjani käis Kolga mõis, mille majoraadi koosseisu kuulusid peale Kolga mõisa veel Kiiu mõis, Kõnnu mõis ja Loo mõis, korduvalt käest kätte. 1581. aastal läänistati see Rootsi väejuhile Pontus de la Gardiele, kelle pojatütar Christina Catarina abiellus 1658. aastal Rootsi feldmarssal krahv Gustav Otto von Stenbockiga. Edasi jäi Kolga mõis juba Stenbockide valdusesse kuni 1939. aastani, mil mõisa viimased omanikud asusid elama Rootsi. 1940. aastal Kolga mõis natsionaliseeriti. Kolga mõisa omanikud pöörasid suurt tähelepanu oma valduste paremale majandamisele ning kasutamisele Kolgas ja Kiiul. Mõis tagastati Stenbocki Perekonna Fondile 1993. aastal.
Kuusalu vald kui territoriaalne haldusüksus moodustati Eesti Vabariigi presidendi otsusega nr. 88 7. oktoobrist 1938. aastal (jõustus 1. aprillist 1939), millega liideti Kiiu ja Kodasoo vallad, hiljem nõukogude okupatsiooni käigus lisandus neile veel suur osa endise Kolga valla maadest.
1991. aastal omistati Kuusalu vallale taas omavalitsuslik staatus.
