Raasiku valla läbimõõt põhjast lõunasse 19 km ja idast läände 17 km, millest haritavat maad 5130 ha, metsamaad 6500 ha, looduslik rohumaa ja muu maa kokku on 3670 ha ning õuemaa 500 ha. Raasiku vald asub Tallinnast kagusuunal. Põhimaanteena läbib valda Jüri-Aruküla-Raasiku-Jägala tee. Valla põhjaserva läbib Tallinn -Tapa raudtee. Haldusüksustest piirneb vald põhjast Jõelähtme, idast Anija, lõunast Kose ja läänest Rae vallaga.
Pinnamood on Põhja-Eesti lavamaale iseloomulikult tasane. Valdavalt moreentasandikud ja lamedad moreenkattega kõrgustikud. Rohkelt on väikevoore Raasiku - Perila -Kiviloo joonel. Metsad on liigirikkad segametsad. Esineb madalsoid, haruldane on vaid rabaturbast koosnev Peningi raba. Künnimaadel on levinumad põllumajandustegevuseks sobivad saviliiv- ja liivmullad. Valda läbib oma lisaharudega Jõelähtme jõe keskjooks. Rae valla piiril madalsoos, Paraspõllu looduskaitsealal kasvavad käpaliste liigid. Raasiku raudteejaama juures kasvavad Eestimaa jämedamad pajud.
Vaatamisväärsed on rändrahnud - Aruküla hiidrahn 5,5 m ja Kiviloo Nõiakivi 3 m kõrge.
Esimesi viiteid Raasiku valla alade kohta on Taani hindamisraamatus 1241.aastast. Hulgaliselt on leitud ja märgistatud muinasaja lõpu kultusekive ja asulakohti. 1933.a on Raasikult leitud noorema pronksiaja sirp, ainulaadne leid Läänemere piirkonnas. Juba varasel rauaajal oli asustus Raasiku - Perila - Kiviloo - Pikavere väikevoortel, millest saigi Harju-Jaani kihelkonna tuumik. Kui taanlased 1219.a Tallinnas maabusid, toimus oletatavasti otsustav lahing harjulaste-revalaste ja taanlaste vahel just Peningi-Raasiku ümbruses. Vanema mõisana on teada Kiviloo piiskopimõis 1322. a. Linnuseks kujunenud mõis hävis Liivi sõja ajal. Linnuse asupaik koos 1905. aastal ehitatud mõisahoonega moodustavad ühtse ansambli tänapäevalgi.
Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Kirikut mainitakse 1322.a. Tänane kirikuhoone ehitati 1863.a. Kohalikud vallad tekkisid 19.sajandi I poolel. 1938. aastal oli Kihelkonnas kolm valda: Peningi, Raasiku, Anija. Ka suuuremate alevike Raasiku ja Aruküla algusajad on 13. sajandis. Rahvakoolidest on andmeid aastast 1695. Kultuurielu elavneb alles 19.saj. lõpul. Laulu- ja pasunakoor alustavad kiriku juures 1904.a. Harju-Jaani kihelkonnaga ja Raasiku vallaga on seotud üldtuntud mehed: helilooja G. Ernesaks - mälestusmärk Perilas, botaanik G. Vilbaste, kunstnik A. Jegorov, sportlased E. Veetõusme, V. Suurkuusk, H. Puuste, riigitegelased K. Eenpalu, A. Tarand, vabadussõja kangelane J. Lepp - mälestuskivi Peningil. 1941.aasta karmides lahingutes hukkunuid meenutab O. Kangilaski ja J. Raudsepa loodud kaunis mälestusmärk Pikavere - Perila - Kiviloo teeristil.
Raasiku vald taasasutati 12. märtsil 1992. aastal . Valla pindala on 158 km² ja elanike arv 01.01.2009. aasta seisuga on 4648. Vallas on neli kooli: Aruküla, Raasiku ja Pikavere Põhikoolid ning Vaba Waldorfkool; kaks lasteaeda: Aruküla ja Raasiku lasteaed; kolm raamatukogu: Arukülas, Raasikul ja Pikaveres; kaks rahvamaja: Arukülas ning Raasikul. Kunstilist haridust annab soovijatele Aruküla Huvialakool. Sidet minevikuga on alal hoidnud tegelemine rahvakultuuriga. Järjepidevalt on vallas tegutsenud koorid, näiteringid ja tantsurühmad. Neist parimad on kogu aeg osa võtnud vabariiklikest laulu- ja tantsupidudest. Kõigile on meeldinud kalendritähtpäevadega seotud üritused jaanipäeval ning jõulude ajal ning ülevallalised laste tantsupäev, külade päev jm.
