Harjumaa Omavalitsuste Liit on algatanud tänuväärt ettevõtmise, mis võib kujuneda oluliseks teetähiseks Eesti kohaliku omavalitsuse arendusprotsessis. Eesti omavalitsustele heidetakse sageli ette liigset fragmenteeritust ja vastandumist üksteisele, sagedased on vastuolud keskus- ja tagamaaomavalitsuste vahel. Pealinnaregiooni kohalike omavalitsuste algatus kuue valdkonna avalike teenuste korralduse ja osutamise ühtlustamiseks ja standardiseerimiseks regionaalsel tasandil on kindlasti heaks eeskujuks ka teistele Eesti omavalitsustele piirkondliku konkurentsivõime tõstmiseks ja regionaalse arengu ühtlustamiseks.

ERKAS Valduse OÜ rolliks oli välja töötada kuue valdkonna (ühistransport, jäätmekäitlus, kergliiklusteed, sademeveekanalisatsioon, veevarustus ja kanalisatsioon ning planeeringud) avalike teenuste standardid. Standardid koostati suure detailsusastmega andmaks omavalitsustele võimaluse kasutada materjali kohalike õigusaktide sisustamiseks ning ka lepingute ettevalmistamiseks teenuseosutajatega. Pikemas perspektiivis tagab ühtsete standardite järgimine pealinnaregiooni tasakaalustatuma arengu ja suurema konkurentsivõime.

Soovime pealinnaregiooni omavalitsusjuhtidele ja spetsialistidele tarmu pealinnaregiooni kui terviku arenguvajaduste õigeks hindamiseks ning jätkusuutliku arengu tagamiseks.

Pealinnal on igas riigis eriline poliitiline ja õiguslik positsioon. Pealinna majandusliku positsiooni määrab paljuski see, milline on pealinna osatähtsus riigi rahvaarvus, sisemajanduse kogutoodangus, ekspordimahus, välisturistide arvus  jne. Eestis elab pealinnas 30 protsenti riigi elanikest ja mandri-Euroopas on see näitaja mõnevõrra suurem ainult Lätis, kus Riias elab kolmandik elanikest Riias. Valglinnastumise arenedes peaks aga pealinna ja ka teiste suuremate linnade sotsiaalmajanduslikke näitajaid arvestama mitte üksnes linna administratiivpiires. Ja probleem pole mitte ainult statistilistes näitajates vaid inimeste kogu elukorralduses, kus väga sageli elu-, töö- ja teenuste tarbimise kohad ei piirne ühe valla või linnaga. Tallinnas ja temaga vahetul tagamaal (üheksas vallas või linnas) elab 37 protsenti Eesti rahvastikust. Sisemajanduse kogutoodangus, ekspordikäibes jne on selle regiooni osatähtsus veelgi suurem.

Pealinna ja tema tagamaa toimimisel võib küsida, kuivõrd peaks valglinnastumine ja sellega seonduv  olema ühiskonna iseorganiseerumise ja turumajanduse meelevallas? Taoline küsimuse püstitus on põhjendatud seetõttu, et alates 1990. aastatest on just selline olnud meie avaliku halduse, sh kohaliku omavalitsuse praktika. Oleme aga seda meelt, et kohaliku omavalitsuse organid jt institutsioonid on demokraatlikus ühiskonnas selleks hoovaks, mille abil suunata avalikes huvides ühiskonna protsesse. Seetõttu tuleb ka paljusid sotsiaalseid, majanduslikke ja avaliku halduse probleeme analüüsida sõltumata administratiivpiiridest. Oluline on välja töötada juhtimismehhanismid, mis tagavad nii soodsaimatel tingimustel osutatavad avalikud teenused kogu regiooni elanikele kui kooskõlastatud alustel toimiva arengu kavandamise. Piirkondliku iseloomuga teenuste näitena võib tuua ühistranspordi ja jäätmehoolduse korraldamise, haridus- ning sotsiaalasustuste võrgustiku planeerimise või piirkondliku arengu küsimused.

Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika õppetooli poolt on Harjumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel välja töötatud õiguslikud, majanduslikud ja juhtimisalased ettepanekud Tallinna kui pealinnaregiooni valdade ja linnade koostöö arendamiseks. Välja töötatud lahendusi saaks kasutada ka Eestis teistes valglinnastunud piirkondades (Tartu, Pärnu jne) elanike paremaks teenindamiseks.